Viimasel neljal aastal on palgad kasvanud Eestis kiiremini kui SKP, mis omakorda on jätnud negatiivse jälje ettevõtete efektiivsusele ja kasuminumbritele. “Olukorras, kus kasumid vähenevad, langeb nii ettevõtjate huvi äritegevusega jätkata kui ka välisinvestorite huvi regiooni vastu tervikuna. Kui tootlus langeb alla kriitilise piiri, võime jõuda olukorda, kus hakatakse ka ettevõtteid sulgema,” rääkis Knai konverentsil.
Eesti, Läti ja Leedu majanduskasvu mootoriks jääb ka edaspidi eksport. Balti riikide majanduste ja ekspordivõimekuse suurust arvestades peitub Knai hinnangul edu võti ühiselt saavutatavas mastaabiefektis ning tarkades investeeringutes. “Olulisemaks, kui ainult investeeringute kogumaht, on nende kvaliteet. See tähendab senisest rohkem tarku investeeringuid, mis muudaks tootmise kuluefektiivsemaks ning pakuks klientidele lisandväärtust,” kinnitas ta.
Balti regiooni majanduskasvu tuleks otsida kolme riigi avaliku- ja erasektori ühiste jõupingutuste tulemusel. “Üheks selliseks näiteks on Balti Innovatsioonifond, mis loodi suurendamaks kolme riigi ettevõtete kapitaliinvesteeringuid,” tõi DNB Balti panganduse juht näite ühisest algatusest.