Eelmisel aastal Äripäeva aasta ettevõtjaks nimetatud AS Graanul Investi juhatuse esimees Raul Kirjanen leiab, et Eestil on võimalik meelitada suuri investeeringuid, kuid tundub, et riik ei ole neist eriti huvitatud.

- Graanul Investi juhatuse esimees Raul Kirjanen.
- Foto: Andras Kralla
Nimelt selleks, et viia Eesti majandus järgmisele tasemele, tuleb viia ka ettevõtteid ja valdkondi järgmisele tasemele. Puidutööstuse, bioenergeetika ja taastuvenergia sektoris, kus tegutseb ka Graanul Invest, on Kirjaneni sõnul järgmiseks tasemeks näiteks tselluloositehaste rajamine.
„Meil on Eestis puit selleks olemas. Küsimus on, kas me tahame sellesse investeerida,“ rääkis Kirjanen täna Äripäeva majanduskonverentsil „Äriplaan 2017“. Kuskile tselluloositehaseid ehitama hakatakse, kuid kas ka Eestisse, pole Kirjaneni sõnul teada. „Ma ei näe entusiasmi, et see nii läheks,“ ütles ta.
Kirjaneni sõnul on elektrituru seaduse ümber tekkinud poliitiline ebastabiilsus suunanud kõik Graanul Investi uued puiduturu tootmisinvesteeringud Eestist välja. „Täna vaatame investeerimiskeskkonnana pigem Lätit, Eestit aga ainult väga huvitavate ülevõtmise pakkumiste tekkimisel,“ ütles ta. Poliitiline ebastabiilsus on tema sõnul ka peapõhjus, miks Eestisse tselluloositehaseid ei teki.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Riigi suhtumist sektorisse näitab tema sõnul näiteks see, et paari nädalaga lepiti kokku maksukoormuste tõus. „Riik peab mõistma, et keskkonda ei saa jooksu pealt muuta,“ ütles Kirjanen.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti tööstusettevõtted seisavad silmitsi kasvava vajadusega automatiseerida protsesse, tõsta tootmise efektiivsust ja langetada paremaid otsuseid andmete põhjal. Masinõpe pakub lahendusi, mis veel mõni aasta tagasi olid kättesaadavad vaid suurkorporatsioonidele, kuid täna saavad neid rakendada ka keskmise suurusega tootmisettevõtted. Küsimus pole enam selles, kas masinõpet vaja on, vaid kuidas seda nutikalt rakendada.