Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
3 viga, mida uue energialahenduse valimisel vältida
Green Fuel Energy tegevjuhi Sander Saadi sõnul on üks suuremaid vigu, mida energialahenduse valimisel tehakse, just pikaajaliste plaanide arvestamata jätmine ning valitakse kas liiga väikese või liiga suure võimsusega lahendus.
Esiplaanil Green Fuel Energy tegevjuht Sander Saat.
Foto: Raul Mee
Energiasäästlikud lahendused
Sander Saat osaleb 15. septembril Äripäeva teemaveebi Tööstusuudised.ee seminar-ringsõidul „Energasäästlikud lahendused“, kus räägib täpsemalt teekonnast, kuidas jõuda uue energialahenduse kasutamiseni. Tutvu ringsõidu täpsema programmiga SIIN. Registreerida saabSIIN.
Järgnevalt toob Sander Saat välja kolm viga, mida energialahenduste valimisel tavaliselt tehakse:
Esiteks, energialahenduse valimisel ei arvestata ettevõtte pikaajaliste plaanidega ning valitakse liiga väikese või liiga suure võimsusega lahendus. Suurim viga on üledimensioneerimine. Esmalt tuleb leida energiatarbimises ülearu suured tarbijad ning vähendada tarbimist ning siis leida optimaalne energialahendus.
Teiseks, arusaam, et energiahinnad tõusevad igal aastal 1-2%. Viimased aastad on näidanud, et näiteks maagaasil töötavad energialahendustega toodetud kWh maksumus on langenud tunduvalt. Need, kes panustasid maaküttele 5-6 aastat tagasi, nende kWh maksumus on täna kallim, kui on maagaasiga toodetud soojusenergia. Samuti on sellega seotud päikesepaneelide tasuvuse arvutus, elektrieenergia maksumus, kaugkütte hinnad jpm.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kolmandaks, ei võeta arvesse kasutegurit ja lähtutakse esmainvesteeringust – mõni kallim lahendus tasub end teinekord palju kiiremini ära kui odavam. Exceli-tabelis numbreid kõrvutades näeb ära kõige kiiremini tasuvama, ent nende numbrite õigsust tuleb kontrollida. Energialahenduste pakkujad üritavad maalida võimalikult otstarbekaks just nende poolt pakutavat lahendust, ent tuleb aru saada, kas nendel numbritel on ka tõde taga. Kahe sama suure objekti puhul võivad mõistlikuks osutuda hoopis erinevad lahendused. Seega, vigade vältimiseks tuleks erinevaid võimalusi analüüsida koos spetsialistidega.
NB! Pikemat intervjuud Sander Saadiga saab lugeda 30. augustil ilmuvast Tööstuse kuukirjast.
2. oktoobril 2026 avati Kohilas BLRT Valukoja uus 14 miljonit eurot maksnud tootmiskompleks, mis võimaldab ettevõttel kasvatada malmivalu tootmismahtu 1000 tonnilt kuni 3000 tonnini aastas ning valmistada senisest suuremaid ja raskemaid detaile. Tehase rajanud ehitusfirma NOBE projektijuhi Hanno Suitsu sõnul tuli ehitajal arvestada nii keerulise pinnase, suure elektrivajaduse kui ka väga spetsiifilise tootmise nõuetega.