Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Õpipoisiõpet võib takistada noorte puudus
Ajal, kui ettevõtteid kimbutab tööjõupuudus, võiksid ettevõtjad rohkem kaaluda õpipoisiõpet ehk töökohapõhist õpet. Haapsalu Uksetehas ASi juhataja Ago Soomre sõnul võib õpipoisiõppe rakendamisel olla aga takistuseks hoopis nende noorte puudus, keda välja õpetada.
Uksetehas ASi juhataja Ago Soomre sõnul võib probleemiks kujuneda nende noorte puudus, keda välja õpetada.
Foto: Meeli Küttim
„Oleme seda õppevormi kasutanud ja meil oli ka pädev juhendaja, kes on nüüd paraku pensionil. Meil on olnud, et tuleb noor tööle ja läheb siis õppima, aga on tulnud ka kutsekooli õppureid praktikale. Küsimus on ikkagi selles, kust tulevad need motiveeritud inimesed – neid, kes soovivad tööle tulla, on piisavalt, aga igaühest puidupingitöölist ei saa,“ nentis Soomre.
Kui on näha, et inimesele tehasetöö sobib, innustab ettevõte neid ka õppima minema. Haapsalu kutsehariduskeskuses õppimiseks on tootja esitanud neli kandidaati, kes loodetavasti sügisel ka õpinguid alustavad.
Soomre sõnul ei piisa, kui õpipoisiõppe tehasepoolne juhendaja on pelgalt hea spetsialist ja tubli töötaja. „Tal peab olema ka õpetajageen. Samas õpetame me kogu aeg oma töötajaid kohapeal välja. Ma ei arva ka, et ettevõtjaid tuleks selles tegevuses kuidagi eriliselt toetada – praegune toetus on piisav,“ märkis ta.
2. oktoobril 2026 avati Kohilas BLRT Valukoja uus 14 miljonit eurot maksnud tootmiskompleks, mis võimaldab ettevõttel kasvatada malmivalu tootmismahtu 1000 tonnilt kuni 3000 tonnini aastas ning valmistada senisest suuremaid ja raskemaid detaile. Tehase rajanud ehitusfirma NOBE projektijuhi Hanno Suitsu sõnul tuli ehitajal arvestada nii keerulise pinnase, suure elektrivajaduse kui ka väga spetsiifilise tootmise nõuetega.