Väga hea investeerimis­klii­ma saavutamiseks on vajalik suurem stabiilsus maksukeskkonnas, pikemalt ette teavitatud muudatused seadusandluses ja pidev maksukeskkonna konkurentsivõime seire, kirjutab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja juuni Tööstuse kuukirjas.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja.
  • Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja.
  • Foto: Raul Mee
Eesti metsa- ja puidutööstus on viimastel aastatel edukalt kasvanud, suurendades toodangumahtu, lisandväärtust ning ekspordi kogumahtu. Tänu suurtele investeeringutele on oluliselt kasvanud ka tööhõive ja järgnevatel aastatel võib oodata nii toodangu- kui ekspordimahtude kasvu jätkumist.
Metsa- ja puidutööstus on Eestis pikkade traditsioonidega majandusharu, mille roll majanduses on taas tõusuteel. Tegemist on ühega vähestest valdkondadest, mille väliskaubanduse bilanss on positiivne ja mis kasvatab Eesti jõukust. Seejuures ei ole vähetähtis, et see tulu jõuabotseselt sektori 38 000 töötaja, 110 000 erametsaomaniku ja RMK kaudu kõikide Eesti kodanikeni.
Eesti on väga metsarikas riik ja me oskame metsa nii kaitsta kui ka väärtustada, sealhulgas väärindada. Eesti puidutööstus on arenenud maailmatasemele, müües oma toodangut üle maailma. Saavutatud on kompetentsitase, mis võimaldab luua tõelisi maamärke, nagu 14korruseline korterelamu Bergenis, Norras, mis on valminud suures osas Eesti puitmajatehases Eesti puidust.
Puidutööstuse investeeringud tehakse võimalikult metsade lähedusesse, et hoida kulutusi ümarpuidu transpordile võimalikult madalal.
Metsarikkamates piirkondades asuvad tööstused hangivad kogu materjali 70 kilomeetri raadiusest. Kui vaadata tööstuste paiknemist Eestis, siis see kattub metsarikkamate piirkondadega – Lääne-Virumaa, Kagu-Eesti, Pärnumaa ja Kesk-Eesti.
Lääne-Eesti ja Ida-Virumaa ei ole puidutööstuste mõttes aktiivsed piirkonnad eelkõige tulenevalt metsade liigilisest koosseisust. Lääne-Eesti on ilmselt üks piirkond, kus tulevikus võiks puidutööstus senisest enam areneda.
Puidutööstus on valdkond, mis põhineb Eesti kohalikul loodusvaral, on jätkusuutlik ja perspektiivikas. Tegemist on areneva valdkonnaga, mis vajab väga erinevate kompetentsidega inimesi, alates materjalitehnoloogidest, liinioperaatoritest ja automaatikutest kuni inseneride, infotehnoloogia-, turundus- ja müügispetsialistideni.
Sõltumata tegevusest tuleb valdkonnas töötades kasuks materjali tundmine, puit on looduslik materjal ja seetõttu ei saa sellele ühetüübiliselt läheneda: erinevad liigid, kasvutingimused ja defektid mõjutavad oluliselt, kuidas materjali töödelda, müüa ja kasutada.
Kuna lihtsamad protsessid automatiseeritakse kas masinate või IT-süsteemide poolt, on ootused inimestele aina kõrgemad. Tulevikus ei piisa enam ühe valdkonna heast tundmisest, vaja on orienteerumist mitmetes teemades ja nende sidumise võimet. Läbivalt kasvab sektoris vajadus infotehnoloogia kasutamisoskuse järele.
Kindlasti pakub metsa- ja puidutööstus põnevaid väljakutseid ja eneseteostuse võimalust neile, kes ei soovi töötada Tallinna või Tartu kesklinnas.
Autor: Henrik Välja, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 15.10.26, 09:08
NOBE rajas BLRT Valukoja uue tehase mitme meetri paksusele tuhakihile
2. oktoobril 2026 avati Kohilas BLRT Valukoja uus 14 miljonit eurot maksnud tootmiskompleks, mis võimaldab ettevõttel kasvatada malmivalu tootmismahtu 1000 tonnilt kuni 3000 tonnini aastas ning valmistada senisest suuremaid ja raskemaid detaile. Tehase rajanud ehitusfirma NOBE projektijuhi Hanno Suitsu sõnul tuli ehitajal arvestada nii keerulise pinnase, suure elektrivajaduse kui ka väga spetsiifilise tootmise nõuetega.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele