Piisav rahavaru aitab ettevõtetel paremini kohanduda

Iga äri edukus sõltub otseselt nõudluse olemasolust ehk väga oluline on konkurentsis püsimiseks säilitada häid kliendisuhteid. Majandussurutise ajal hakkavad kliendid samuti oma kulusid üle vaatama ning võimalusel otsima ka soodsamaid tarnekanaleid, mis võib tähendada nii mõnegi võtmekliendi kaotamist.

Kui aga suuta pakkuda lisaks kvaliteetsele toodangule ning täpsele tarnele ka konkurentidest oluliselt paindlikumat hinda, on võimalik oma turupositsiooni hoida või isegi parandada. Samas on müügihindade kiire langetamine ilma kulusid kiiresti koomale tõmbamata üsna võimatu.

Lihtsaid lahendusi pole. Ühte lihtsat lahendust kulude kokkuhoiuks ei ole, vaid need sõltuvad ettevõttest, tema tegevusvaldkonnast, toote elukaarest, finantseerimisvõimekusest ja veel paljudest teguritest. Mõelda siiski võiks, kas on võimalik leida näiteks odavamad rendipinnad, soodsamad hankekanalid, minna üle osalisele tööajale, fikseerida pikaajaliste investeerimislaenude intressid, madala marginaaliga toodete osakaalu vähendamine vms.

Ühine nimetaja kõigi nende otsuste juures on ikkagi kohandumine. Loomulikult on kohanduda kergem ettevõtetel, kellel on õnnestunud koguda piisav rahavaru. See annab baasi, millelt lähtuvalt toime tulla ja kasvõi lühiajaliselt kahjumis olles maksevõimeliseks jääda.

Alati ei ole siiski võimalik piisaval hulgal “rasva koguda”, eriti kiires kasvufaasis olevatel ettevõtetel. Sellisel juhul on vajalik kiire tegutsemine, kuid õigete juhtimisotsuste langetamine ei toimu tühja koha pealt. Siin tuleks tegutseda vastavalt eelnevalt läbi mõeldud tegevusplaanile.

Muutuvkulude suurem osakaal aitab koheneda. Kriisiplaani/tegevusplaani välja töötamine ootamatute turukõikumiste jaoks peaks lähtuma konkreetse ettevõtte ärimudelist, kuid mitte vähem olulisem pole ka käibekapitali juhtimine. Ettevõtted, mille kulud koosnevad suures osas muutuvatest ehk käibest sõltuvatest kuludest, on reeglina võimelised paremini muutustega kohanema. Mida jäigem kulubaas, seda keerulisem on väiksemate müügimahtude korral pakkuda konkurentsivõimelist hinda.

Alustada tuleks seega kulude täpse jaotamisega muutuv- ja püsivkuludeks. Edasi tuleks luua erinevad stsenaariumid, mis kajastaksid negatiivsete sündmuste mõju ettevõttele. Selliste stress-testide eesmärk on ära määrata kasumi tundlikkus läbi erinevate võtmenäitajate – müügihind, müügikogused, laenuintress jne – muutumise. Vilumus tuleb läbi harjutamise ja kogemuste, nii ka ärimaailmas.

Paralleelselt kasumi prognoosimisega tuleks prognoosida ka bilansi muutusi, eriti käibekapitali muutusi, mis võib anda ettevõttele kas rohkem või vähem hingamisruumi. Kui selgub, et ärimahtude iga väiksemgi muutus võib maksevõime pingeliseks muuta, oleks viimane aeg hakata mõtlema ärimudeli muutmise peale. Kui ärimudel tundub piisavalt tugev, võiks järgnevalt välja töötada konkreetsed tegevusplaanid koos eelarvetega igaks arengustsenaariumiks (baas, pessimistlik, optimistlik).

Kui see kõik on tehtud, saab ettevõtja olla oma äritegevuses kindlam. Ta teab, et on ära õppinud looduse peamise edureegli: kes paremini kohandub, see jääb ellu ja võidab.

Autor: Elen Vaino, Danske Banki krediidianalüütik