• 30.05.16, 13:50
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Suvitajad sõdivad tööstuspargi vastu

Virtsu kavandatav miljoneid maksev ettevõtluskeskus on tülli ajanud kohaliku võimu ja osa elanikke, kellele ei meeldi, et tööstusparki nende aia taha rajama hakatakse.
Virtsu ettevõtluskeskuse detailplaneeringu algataja, kohaliku arenguseltsi esimees ja kooliõpetaja Jüri Mõniste.
  • Virtsu ettevõtluskeskuse detailplaneeringu algataja, kohaliku arenguseltsi esimees ja kooliõpetaja Jüri Mõniste. Foto: Andres Haabu
Ettevõtluskeskust tutvustavatel koosolekutel läks olukord nii käest ära ja inimesed hakkasid üksteise peale karjuma, et koosolekuid hakati distsiplineerimise mõttes filmima. Kuid vald ja paljud kohalikud elanikud usuvad, et tööstuspark päästaks Virtsu hääbumisest, looks töökohti ja tõmbaks seal elu taas käima.
„Tegemist on ehteestlasliku asjaga – tehke, aga mitte minu aia taha!“ iseloomustab tekkinud olukorda Virtsu ettevõtluskeskuse detailplaneeringu algataja, kohaliku arenguseltsi esimees ja kooliõpetaja Jüri Mõniste.
Ta elab ka ise Virtsus ja peab praegust asukohta parimaks. „Virtsule on vaja elu sisse tuua,“ lausub Mõniste, kui kohtume Virtsus ja näitab käega majade suunas, kus paljud korterid seisavad tühjalt. Nii edasi minnes Virtsu Mõniste arvates lihtsalt hääbub vaikselt. Kuid 15 inimesele see plaan ikkagi ei meeldi.
Aare Saliste, Tervo Pruuli ja perekond Soobard, kes on protesteerijatest häälekaimad, väidavad, et detailplaneering ei arvesta üldplaneeringu tingimustega. Ning neile ei meeldi, et keskus plaanitakse rajada nö otse nende tagahoovi.
Ka Ade Leuska-Tattar, kes elab plaanitava keskuse naabruses, on esitanud planeeringule valla kodulehel vastuväiteid. E-kirjas ta põhjenduste andmisest ometigi keeldub. „Teie kirjast ei selgu, mis on küsimuste põhjus ja eesmärk. Ega ka see, milleks ja kuidas Te kavatsete minu vastuseid kasutada. Seetõttu ei ole mul põhjust neile vastata,“ kirjutab Tatter ja ka peale selgitusi ei kommenteeri teemat.
Loe pikemalt Äripäevast.
Autor: Äripäev.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.12.24, 17:14
Alumiiniumi igavene elu algab joonestuslaual. Kuidas kavandada korduvkasutatavaid tooteid?
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.

Enimloetud

1
Suur lugu
  • 13.01.25, 07:00
Põlva puidutööstus Peetri Puit laiendab tehast. “Me ei saa seista paigal, kui maailm meie ümber areneb”
Peeter Peedomaa: “Rasked ajad õpetavad, püsima jäävad vaid tõelised väärtused“
2
Uudised
  • 15.01.25, 12:23
TOP 50 | Kes on 2024. aasta suurimad maksumaksjad tööstuses?
3
Uudised
  • 17.01.25, 10:09
Lunden Foodi juht Ülo Rekkaro loobub tegevdirektori ametist. “Lootsin järeltulija leida oma majast ja leidsin”
Selgus, kes saab uueks juhiks
4
Uudised
  • 16.01.25, 07:52
Aquaphor avab Jüris tööriistade tehase
5
Uudised
  • 14.01.25, 07:57
Luubi all Eesti ja Läti maksud. Fibenoli finantsjuht näeb Lätis kolme eelist
Advokaat: Eesti kolm erinevat maksustamise mudelit viivad investorid segadusse
6
Uudised
  • 15.01.25, 08:10
Tekstiilijäätmest tehakse paneel. Sillamäele planeeritav tootmine sai pea 40 miljonit toetust
Terve maailm otsib lahendusi, kuidas vanu riideid hiigelkogustes väärindada - Eesti tegi ära

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele