IT-töötajale 4-päevane töönädal?

Eelmise aasta suve keskel võttis SMIT nõuks asendada nn kosemudel agiilse arendamise põhimõtetega ja on riigis üks väheseid, kes seda teed on läinud. Esmalt muudeti asutuse struktuuri, vähendati juhtimistasandeid, osakondadest moodustusid arendustiimid. Samuti survestas meeskondlik väle arendusmetoodika lisaks tööjõunappusele taaskord üle vaatama inimeste värbamispõhimõtteid. SMITi meeskondades kulub väga suur osa tööajast infosüsteemide haldusele. Selline lahendus eeldab laiapõhjalise kompetentsiga ning avatud hoiakuga töötajaid, kes õpivad vajadusel selgeks erinevad rollid. See omakorda paneb pinge alla sobiva töötaja valikuvõimalused, sest valik, nagu ülal öeldud, on IT tööjõu turul ahtake. Lisaks sellele on laia kompetentsiga inimestel ka tööandjale tavapäratumad nõudmised.

Lähiajal jõuab IT-tööandja üsna tõenäoliselt sinna, et nelja tööpäevaga nädal pole enam midagi ulmelist. Kaugtöö, osaline tööaeg, töö kõrvalt õppimine või töö ajal õppimine ongi juba paljudele igapäev. Tänase aja töötaja ei oota juhilt käsku, ka selles osas on rollid muutunud. See tähendab tööandjatele vajadust olla veel enam panindlik, sest käsu, ametikoha ja ametijuhendi asemel värvatakse üha sagedamini töötajat tegema konkreetset ülesannet. Personaliinimestele tähendab see koostöös juhiga töö sisu ja nagu ülal öeldud, ka tööaja ümbermõtestamist. Samas on ettevõttel keerukam hoida ametis mitut osaajaga töötajat, kes teenivad samal ajal teist tööandjat või toimetavad iseenda heaks, sest tööd on mitme inimese palgal hoidmisega kindlasti rohkem.

Täna veel on tüki- või ülesandepõhises ja mitme tööandja juures töötamises takistusi, üks on näiteks tööga seotud seadusandlus, mis seda ei soosi näiteks vanemapalka saavaid emasid-isasid põnnide kõrvalt töötama.  

Turumajandus on oma reeglid seadnud ja IT tööjõupõuas pole töötajate jagamismajandus enam peagi midagi uut. Täna toimib ka SMIT sel viisil ehk lisaks seadmetele ja igapäevatööks vajalikele vahenditele hangitakse turult ka tööjõudu tunnipalga alusel. Teise ettevõtte töötaja „laenamine“ konkreetse ülesande ära tegemiseks, on üks võimalus, mida tasub lisaks inimeste palkamisele kaaluda. Eriti sobilik on selline lähenemine projektipõhise meele ja rahastusega riigi IT-süsteemide loomisel.

Töötamise aeg lüheneb

Selgelt ei eelda keegi enam ammu, et IT inimene töötab ühes ettevõttes 30 aastat. IT inimene töötab ettevõttes aasta-kaks ja usun, et lähiajal lüheneb ühes ettevõttes see aeg veelgi. Kiirelt vahetuvast personalist saab uus normaalsus. Ka sellise muudatusega ja sellega kaasnevaga peavad personalitöötajad arvestama.

Kui tööaeg on paigas ja töötaja võimalustega rahul, siis järgmiseks vaatab töötaja juhi otsa. Näeme täna SMITi personaliosakonnas väga olulisena juhtide järjepidevat koolitamist ja arendamist. Juhi suur ülesanne on oma töötajatele võimaluste loomine, nende hoidmine ja nende potentsiaali märkamine. Selleks peab juht lisaks korraliku teadmistepagasi omamisele olema liider ja innustaja, kelle heaks inimesed töötada soovivad. 

Kuigi riigil on erasektoriga mitmes vaates tööjõuturul keerukam võistelda, on riigil SMITi näol endiselt oluline eelis – asutus saab pakkuda suurt hulka põnevat tööd politseinike, päästjate, päästekorraldajate oluliste infosüsteemide haldamisel ja arendamisel. Lõpetuseks tsiteerin väikese kohendusega oma kolleegi – SMITi on vaja selleks, et politseinikul, päästjal ja piirivalvuril oleks oma tööd infosüsteemide abil võimalikult lihtne teha nii, et minu ratast ei varastataks, minu maja ei põleks ega vaenlane üle piiri ei tuleks. Just sellist SMIT pakub. Agiilselt.

Autor: Merje Laasi