Tööstusel nadi väljavaade

Töötleva tööstuse tootmismahu languse üheks peamiseks põhjuseks oli ekspordi vähenemine. Märtsis vähenes töötleva tööstuse ekspordikäive aastases võrdluses 6%. Samas tuleks arvestada, et osaliselt on nii suure ekspordikäibe languse taga ka hindade alanemine ja siin ei ole veel olulist paranemist toimunud. Kõige enam on ekspordihinnad alanenud põlevkiviõli-, keemiatoodete, metallide ja jookide tootmises. Ekspordihindade kasvu pidurdab ühest küljest nõrk välisnõudlus, teisalt on ka sisseostetud sisendite hinnad vähenenud.

Märtsis läks langusesse ka alates möödunud aasta novembrist suurenenud tellimused. Samas tuli vähenemine peamiselt elektroonikatööstusest, kus tellimused vähenesid pärast neli kuud kestnud tõusu lausa 19% aastases võrdluses.

Töötleva tööstuse väljavaade on jätkuvalt ebakindel. Nõrk välisnõudlus koos hindade langusega, samal ajal kui tööjõukulud kasvavad, vähendab töötleva tööstuse ettevõtete kasumlikkust ja pidurdab nende investeerimist. Pikalt masinatesse ja seadmetesse ning efektiivsuse parandamisse investeeringute vähendamine võib aga nõrgestada ettevõtete konkurentsivõimet ning lõppkokkuvõttes alandab see ka Eesti kogumajanduse potentsiaalset kasvuvõimekust. Kuigi Euroopa majandusolukorra halvenemise riskid on võrdlemisi suured, ootavad meie peamised kaubanduspartnerid  sel ja järgmisel aastal impordinõudluse kasvu, mis peaks andma Eesti ettevõtetele rohkem võimalusi eksportimiseks.

Kuigi jaekaubandusettevõtete müügitulu ja selle hinnamuutusega kohandatud mahukasv märtsis aeglustus (mõlemad 3% aastases võrdluses), oli selle aasta esimese kvartali kasv keskmiselt isegi tugevam, kui möödunud aasta viimases kvartalis. Jaekaubanduse mahukasvu on kiirena hoidnud korralik palga- ja pensionide kasv koos hindade langusega, mis on elanike ostujõudu tublisti parandanud. Samuti toetavad tarbimist madalad laenuintressid. Meie hinnangul sel aastal palga nominaalkasv veidi aeglustub ja hinnad peaksid tasapisi kasvama hakkama.  Koos sellega väheneb ka elanike ostujõud. Oodatava hinnakasvu kiirenemise mõjul peaks järgmisel aastal netopalga reaalkasv järsult aeglustuma. Kuna reaalpalga kasvu aeglustumine ei ole koheselt tunnetatav, avaldab see tarbimisele mõju viitajaga. Tarbimise järsku langust peaks aga ära hoidma jätkuv pensionide ja erinevate sotsiaalsiirete tõus ning elanike säästud.

Autor: Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist