• 25.04.16, 16:50
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Esimese kvartali suurimad laenajad olid kinnisvara- ja tööstusettevõtted

Ettevõtete laenuaktiivsus esimeses kvartalis suurenes. Kuigi osaliselt oli tegemist ka olemasolevate laenude refinantseerimisega, said uusi laene kõige suuremas mahus kinnisvara- ja tööstusettevõtted, kirjutab Eesti Panga ökonomist Mari Tamm panga blogis.
Tööstuste laenumahud oli esimeses kvartalis esirinnas.
  • Tööstuste laenumahud oli esimeses kvartalis esirinnas.
  • Foto: Andras Kralla
Selle aasta esimesel kolmel kuul väljastati ettevõtetele uusi pikaajalisi laene ja liisinguid ligikaudu 655 miljoni euro väärtuses, peaaegu veerandi võrra rohkem kui samal perioodil aasta tagasi, kirjutab Tamm.
Kuigi osaliselt oli tegemist ka olemasolevate laenude refinantseerimisega, said esimeses kvartalis uusi laene kõige suuremas mahus kinnisvara- ja tööstusettevõtted. Ettevõtete laenude ja liisingute kogumaht suurenes märtsis aastaga 7,3%, 8,5 miljardi euroni.
Veel kirjutab Tamm, et Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfell kasvas 2016. aasta esimeses kvartalis varasemast hoogsamalt. Eelkõige suurenes tempokamalt ettevõtete laenude ja liisingute maht. Laenu- ja liisinguportfell kasvas märtsis aasta võrdluses 6,2% ja selle kogumaht oli kuu lõpuks 16,3 miljardit eurot.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kasv püsis esimeses kvartalis kiire.Majapidamiste hoiused suurenesid märtsis aastataguse ajaga võrreldes 7,3% ja ettevõtete hoiused 10,4%. Seega kasvavad Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiused ikka kiiremini kui pangalaenud. 
Loe pikemalt Eesti Panga blogist
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.12.25, 12:35
Tark energiamajandus peaks olema ettevõtete strateegiline valik
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele