Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Esimese kvartali suurimad laenajad olid kinnisvara- ja tööstusettevõtted
Ettevõtete laenuaktiivsus esimeses kvartalis suurenes. Kuigi osaliselt oli tegemist ka olemasolevate laenude refinantseerimisega, said uusi laene kõige suuremas mahus kinnisvara- ja tööstusettevõtted, kirjutab Eesti Panga ökonomist Mari Tamm panga blogis.
Tööstuste laenumahud oli esimeses kvartalis esirinnas.
Foto: Andras Kralla
Selle aasta esimesel kolmel kuul väljastati ettevõtetele uusi pikaajalisi laene ja liisinguid ligikaudu 655 miljoni euro väärtuses, peaaegu veerandi võrra rohkem kui samal perioodil aasta tagasi, kirjutab Tamm.
Kuigi osaliselt oli tegemist ka olemasolevate laenude refinantseerimisega, said esimeses kvartalis uusi laene kõige suuremas mahus kinnisvara- ja tööstusettevõtted. Ettevõtete laenude ja liisingute kogumaht suurenes märtsis aastaga 7,3%, 8,5 miljardi euroni.
Veel kirjutab Tamm, et Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfell kasvas 2016. aasta esimeses kvartalis varasemast hoogsamalt. Eelkõige suurenes tempokamalt ettevõtete laenude ja liisingute maht. Laenu- ja liisinguportfell kasvas märtsis aasta võrdluses 6,2% ja selle kogumaht oli kuu lõpuks 16,3 miljardit eurot.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kasv püsis esimeses kvartalis kiire.Majapidamiste hoiused suurenesid märtsis aastataguse ajaga võrreldes 7,3% ja ettevõtete hoiused 10,4%. Seega kasvavad Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiused ikka kiiremini kui pangalaenud.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.