15. aprill 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rauamaak tegi turgudele suure üllatuse

Rauamaagi hind üllatas sellel nädalal kõiki turuosalisi ning jätkas jaanuaris alustatud hinnatõusu, vahendab Bloomberg.

Peamiselt on põhjus selles, et Hiina terasetootjad suurendasid oma ostusid, sest kasumlikkus on paranemas.

„Tehaste marginaalid on tõusnud tasemeteni, mida pole nähtud mitu aastat. Turud ootavad, et terasetootmine taastub jõuliselt, mis tekitab uut nõudlust rauamaagi vastu,“ ütles China Merchants Futuresi analüütik Zhao Chaoyue. „Kõrgete marginaalide tõttu on tehastel motivatsiooni täita oma materjalivarusid. Nad on selle tõttu nõus rauamaagi eest ka kõrgemat hinda maksma.“

Selle aasta rauamaagi jõuline hinnatõus on paljudele prognoosijatele üllatusena tulnud. Aasta alguses oodati, et tooraine hind langeb neljandat aastat järjest, sest suurimad kaevandajad tõstsid tootmist ning Hiina terasetootjate nõudlus oli vähenemas.  Sellel nädalal selgus, et Hiina tootjahindade indeks tõusis. Lisaks sellele toetab Hiina valitsus erinevate meetmetega majanduskasvu.

„Me näeme märke, et Hiina nõudlus on taastumas ja tööstuse aktiivsus paranemas,“ ütles Stanford C. Bernsteini analüütik Paul Gait.

Rauamaagi hind kallines nädalaga lausa 11 protsenti ja tonn maksis neljapäeva lõunaks 60,48 dollarit. Jaanuari keskpaigast on hind tõusnud juba 50 protsenti.

Hiina kaubanduse paranemine pani metallid rallima

Märgid Hiina nõudluse paranemisest panid ka teised tööstusmetallid kallinema. Selgus, et Hiina vaseimport kasvas jõuliselt. See aitas ka kaevandusfirmade aktsiatel tõusta.

Hiina üleüldine eksport kasvas märtsis dollarites arvestatuna 11,5 protsenti (eelmise aasta sama ajaga võrreldes). Näiteks veebruaris langes eksport 25 protsenti. Vase import tõusis märtsis esimest korda sellel aastal – kokku 36 protsenti 570 000 tonnini.

„Metallid hakkasid kallinema, sest Hiina kaubandusandmed näitasid oodatust tugevamat eksporti ja importi,“ ütles investeerimisfirma BMO Capital Marketsi tooraineturgude ekspert Tai Wong. „Andmed viitavad majanduse stabiliseerumisele ja see aitas vase hinnal tõusta. Hiina moodustab 50 protsenti vase kogunõudlusest maailmas.“

Vase hind kallines nädalaga 3,9 protsenti ja tonn maksab 4830 dollarit.

Ka teised tööstusmetallid kallinesid tublisti. Alumiinium lisas 3,7 protsenti ja jõudis neljapäevaks 1559 dollarini tonnist. Alumiiniumi hind on viimasel ajal toetanud ka varude vähenemine. Londoni metallibörsi varud on langenud ning spekuleeritakse, et Hiinas on varud arvatust väiksemad.

Nikli hind lisas 7,1 protsenti ja tonn maksab 8985 dollarit. Tsingi hind kallines 7,6 protsenti ning tina lisas 2,4 protsenti. Kummagi tonn maksis neljapäeva lõunaks 1887 ja 17 050 dollarit.

Norra naftafond loobu kivisöe investeeringutest

Norra 863 miljardi dollari suurune naftafond (maailma suurim) teatas neljapäeval, et müüs 52 kivisöe tootja aktsiad. Sellega tahetakse võidelda kliimamuutuste vastu, vahendab Reuters.

Reutersi tehtud arvutuste kohaselt oli müüdud aktsiate väärtus peaaegu miljard eurot.

Norra parlamendiliikmed jõudsid eelmisel aastal kokkuleppele, et naftafondis müüakse kõigi ettevõtete aktsiad, mis saavad üle 30 protsendi käibest kivisöe müügist.

Müüdud ettevõtete nimekirjas olid USA ettevõtted American Electric Co, AES Corp, Allete Inc ning Hiina Coal Energy Co ning Coal India, mis on maailma suurim kivisöe tootja.

Nimekirjas oli ka Peabody Energy Corp, mis kuulutas sellel nädalal välja pankroti.

Norra rahandusministeerium on teatanud, et müüdud varade hulk võib tulevikus küündida lausa 55 miljardi kroonini (5,9 miljardit eurot).

Greenpeace’i energiaturu nõustaja Martin Norman ütles, et tema meelest tegi fond õige otsuse. „Nad loovad läbipaistvusele uusi standardeid,“ ütles ta. Greenpeace’i uuringutes on leitud, et fond peaks müüma vähemalt 80 miljardi krooni ulatuses aktsiaid, et kivisöe investeeringutest täielikult loobuda.

Samas nentis Greenpeace, et naftafond on jätkuvalt teinud suuri investeeringuid teistesse energiavaldkondadesse (peale kivisüsi), mis mõjuvad keskkonnale halvasti.

2011. aastast alates on kivisöe tonnihind langenud üle 60 protsenti.

Bensiini hind tõuseb robinal

Toornafta hinnad olid sellel nädalal üldiselt tõusuteel. Brenti hind kallines 7,1 protsenti ja WTI lisas 7,8 protsenti. Kummagi barrel maksis neljapäevaks vastavalt 43,91 ja 41,54 dollarit. Rotterdami 95 bensiini hind on tõusnud aga juba 480 dollarini tonnist. Vähem kui kahe kuuga on bensiini kokkuostuhind tõusnud 50 protsenti. Selle tõttu on bensiini hind märkimisväärselt kallinenud ka Eesti tanklates.

Hinnatõusule on peamiselt kaasa aitanud spekulatsioonid, et suuremad naftatootjad lepivad kokku, et naftatootmist enam ei suurendata.

Autor: Nädal börsil