Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Swedbank: tööstus peaks aasta teisel poolel paranema
Nõudlus meie peamistel eksporditurgudel peaks sel aastal mõnevõrra tugevnema, märkis Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Swedbanki sõnul jätkub Euroopa Liidu majanduskasv.
Foto: Andras Kralla
„Euroopa Liidu majanduskasv jätkub. Soome majandus tasapisi taastub ja ka Venemaa majanduslangus peaks selle aasta teisel poolel läbi saama,“ prognoosis Elmik kommentaarina statistikaameti täna avaldatud tööstustoodangu näitajatele.
Statistikaameti teatel vähenes tööstustoodangu maht veebruaris aastases arvestuses 11. kuud järjest. Veebruaris toodeti 2% vähem toodangut kui aasta tagasi. Toodangumaht vähenes energeetikas ja mäetööstuses ning suurenes töötlevas tööstuses.
Elektritootmist pidurdas soodsama hinnaga Põhjamaade elekter, sh veebruarist turule lisandunud Rootsi-Leedu vaheline merekaabel, mis vähendas Eesti tootjate osalust lõunanaabrite elektribilansi puudujäägi katmisel. Põlevkivi kaevandamine on vähenenud energiatoodete ulatusliku hinnalanguse tõttu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Töötleva tööstuse tootmismaht pöördus pooleaastase vaheaja järel veebruaris taas tõusule. Toodangu maht kasvas aastases arvestuses 2/3 harudes. Kasvu panustasid kõige rohkem puit, elektriseadmed ja mööbel. Toodang vähenes elektroonika-, metalltoodete ning toiduainete tootmises (kala-, piima-, leivatööstus).
Konjunktuuriinstituudi igakuine küsitlus näitab, et töötleva tööstuse ettevõtted tunnevad ennast tänavu kindlamalt. Tellimuste maht on veidi suurem ja ebapiisav nõudlus takistab arengut vähem kui pool aastat tagasi. Swedbanki tööstusettevõtete uuring näitas, et tööstusettevõtted plaanivad sellel aastal käibe 4%list ja ekspordi 6%list kasvu. Suurimat käibe kasvu oodatakse trüki-, tekstiili-, mööbli-, puidu- ja rasketööstuses.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.