Eesti suurima eksportiva majandusharu töötleva tööstuse tootmismahu kasvu taastumine toimub väga vaevaliselt – juulis ja augustis suurenes see aastases võrdluses küll protsendi võrra, kuid kaheksa kuu kokkuvõttes jäi ikkagi 3% alla eelmise aasta taset. Nii augustis kui ka kaheksa kuu kokkuvõttes tuli suurim negatiivne mõju toiduainete tootmismahu vähenemisest.
Suurima positiivse mõju andis augustis aga elektriseadmete tootmismahu kasv.
Samas tuleks arvestada, et töötleva tööstuse tootmismahu ja lisandväärtuse muutused näitavad üsna erinevat pilti.
Tule kuulama! Tõnu Mertsina esineb 18. novembril konverentsil “Tööstuse äriplaan 2027”, kus annab juhtidele põhjaliku ülevaate, millega ettevõtted uue aasta plaane tehes arvestama peaks. Programmi leiab SIIT.
Lisandväärtuse vaatest on töötleva tööstuse olukord parem. Tänavu esimesel poolel tegi töötleva tööstuse lisandväärtus võrdlemisi tugeva kasvu ja andis tegevusaladest suurima panuse, ehk ligi poole majanduses loodud kogulisandväärtuse suurenemisest. Töötleva tööstuse lisandväärtuse kasvu toetas paranenud välisnõudlus, mis on lubanud kaupu rohkem eksportida.
Nõudlus paraneb
Euroala ja ka Rootsi töötleva tööstuse ostujuhtide indeks näitab selle majandusharu aktiivsuse kasvu. Swedbanki hinnangul välisnõudluse paranemine jätkub, mis lubab prognoosida ekspordist sõltuva Eesti töötleva tööstuse tootmismahtude kasvu.
Eesti tööstusettevõtete hinnang tellimuste ja tootmise kasvu väljavaate kohta on paranenud. Septembris need küll halvenesid, kuid ka varem on tööstusettevõtete hinnangud ja ootused erinevates suundades muutunud. Ettevõtete osakaal, kelle jaoks nõudlus piirab majandustegevust, on langenud aga alla pikaajalist keskmist.
Vaatamata energia- ja muude sisendkulude ning ekspordihindade kiirele kasvule, on Eestist eksporditud kaupade turuosa Euroopa Liidu riikide koguimpordis viimasel kahel aastal tõusnud.
Kõrgemad energiahinnad muudavad ettevõtted haavatavamaks
Samas suurendavad kõrgemad nafta- ja maagaasihinnad Euroopas, sealhulgas Eestis, töötleva tööstuse ettevõtete tootmiskulusid. Esialgse hinnangu järgi on Eestis kõige haavatavam keemiatööstus, millele järgnevad mineraalsete ehitusmaterjalide tootmine, puidu- ja toiduainetööstus. Samuti ka paberi ning tselluloosi tootmine. Kaudselt mõjutavad kõrgemad energiahinnad aga suuremat tootmisahelat.
Lisaks kasvanud energiakulule valmistab Euroopas peavalu üha suurenev konkurents Hiinast ning USA tariifid ja kaubanduspoliitika. Hiina konkureerib üha enam masinate, transpordivahendite, elektriautode, akude, roheenergia seadmete ja muude kõrgema lisandväärtusega toodetega. Hiina ekspordi kasv on suurendanud Euroopa tootjate konkurentsisurvet nii Euroopa kui ka kolmandatel turgudel.
Hetkel kuum
Energia tootmismaht eelmise aasta tasemel
Kogu tööstussektori – töötlevale tööstusele lisaks ka energiatootmise ja mäetööstuse – kasv ulatus augustis 4,5 protsendini. Selle taga olid energia-, elektri ja sooja tootmise ning mäetööstuse mahtude tugevad kasvud. Elektri tootmismahu kasvust ligi kolmandik tuli tuule- ja päikeseenergiast, mäetööstuse kasvu toetasid aga suurem põlevkivi ning ehituseks vajalike liiva ja savi kaevandamine.
Samas jäi kaheksa kuu kokkuvõttes energia tootmismaht eelmise aasta tasemele. Elektrit toodeti vähem, soojusenergiat rohkem. Ühtlasi on tänavu kaheksa kuuga elektri impordimaht (GWH-des) suurenenud aastases võrdluses 61%, kuid eksport 103%.
Seotud lood
Tööstussektori kindlustunne on aastatagusega võrreldes paranenud ning sama on toimunud ka hinnangutega lähikuude tellimuste ja tootmise kasvuootuste kohta, kirjutavad Swedbanki ökonomistid Tõnu Mertsina, Liis Elmik ja Marianna Rõbinskaja.
Tööstusettevõtted andsid 2026. aasta augustis püsivhindades 4,5% rohkem toodangut kui aasta tagasi, kasvust suurima osa andis energeetika, teatas statistikaamet.
Töötleva tööstuse juulikuine kasv annab lootust, et viis kuud kestnud langus on seljatatud. Pankade majandusanalüütikud hoiatavad siiski liigse optimismi eest: kuigi välisnõudlus ja tellimuste väljavaade paranevad, jäävad tootmismahud tippudest kaugele ning sektor vajab konkurentsivõime säilitamiseks ümberstruktureerimist.
Töötleva tööstuse tootmismaht on langenud neli kuud järjest, selgub Statistikaameti värsketest andmetest. Siiski peaks nõudlus hakkama tõusma, leiab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina oma majanduskommentaaris.
Töökinnas ei kaitse käsi üksnes mustuse ja kriimustuste eest. Tegu on isikukaitsevahendiga, mis peab vastama konkreetse tööga kaasnevatele riskidele, kuid võimaldama samal ajal töötajal oma ülesandeid mugavalt ja täpselt täita. Just kaitse ja kasutusmugavuse seosest sõltub palju see, kas kinnas päriselt ka enda eesmärki täidab.
Enimloetud
1
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele