- pollumajandus.ee
- logistikauudised.ee
- kaubandus.ee
- ehitusuudised.ee
- personaliuudised.ee
- ituudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- aripaev.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- finantsuudised.ee
- palgauudised.ee
- raamatupidaja.ee
- kinnisvarauudised.ee
- mu.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- laanevirumaauudised.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sõnajalg: Eesti peaks eeskujuks võtma Rootsi ja Soome tööstuspoliitika
"Seal on kodumaisel kapitalil põhinev strateegiline tööstus muudetud konkurentsivõimeliseks läbi ressursside koondamise. Nii Rootsi, Soome kui ka Eesti on piisavalt väiksed majandused, et ükski Forbes 2000 ettevõte ei teki siia ilma tööstuse ja riigi tõsise koostööta," ütles Andres Sõnajalg tööstusuudised.ee-le.
"Pole mõtet unistadagi. Riik peab aru saama, millised on need reaalsed valdkonnad, kus on tehnoloogia ja potentsiaal kodumaist tööstust kasvatada vähemalt protsendini SKTst. Ja just nendesse sektoritesse on vaja oma ressursid kontsentreerida," toonistas Sõnajalg.
Sõnajalg tunnustab minister Oviiri tööstuspoliitikaga tegelemise eest. "See on hea algus. Kuid innustan teda pidama sidet reaalsusega. Kõlava brändiga Rootsi ja Soome kontsernide koostöötsehhide külastamisega võib minister tegeleda, aga see ei tohiks võtta ära aega kohtumistelt nende päris Eesti ettevõtjatega, kes tahavad Eestisse uut tööstust rajada," ütles ta.
"Need samad Rootsi ja Soome ettevõtted, kes kodumaalt odavama töö Eestisse toonud, on suureks kasvanud just läbi selle, et riik ja tööstus on ressursside koondamisel seljad kokku pannud. See on tööstuspoliitika küsimus," märkis ta.
Täna toimus ettevõtluskõrgkoolis Mainor aastakonverents, kus minister Liisa Oviir andis esmakordselt ülevaate riiklikust tööstusstrateegiast kuni aastani 2030. LISATUD VIDEO!
Seotud lood
Aina enam ettevõtteid otsib lahendusi energiakulude kokkuhoiuks. Kui seni oli üks lahendus päikesepaneelidega ise energiat toota, siis nüüd on hakatud soetama juurde energiasalvesteid ehk akusid, et tarbimisest üle jäävat energiat müüa võrku just siis, kui see on kõige kasumlikum,“ tõdes Enefit ASi ärikliendi päikese- ja salvestuslahenduste teenuse juht Mikk Tootsi.
Enimloetud
1
Peeter Peedomaa: “Rasked ajad õpetavad, püsima jäävad vaid tõelised väärtused“
3
5
Advokaat: Eesti kolm erinevat maksustamise mudelit viivad investorid segadusse
6
Terve maailm otsib lahendusi, kuidas vanu riideid hiigelkogustes väärindada - Eesti tegi ära
Viimased uudised
Lisatud galerii tehase avamiselt.
Täiendatud, tehas maksaks 100 miljonit eurot
“Keerukas on Eesti majanduses, kui kogu aeg tehakse maha”
Üritused
Hetkel kuum
Peeter Peedomaa: “Rasked ajad õpetavad, püsima jäävad vaid tõelised väärtused“
Advokaat: Eesti kolm erinevat maksustamise mudelit viivad investorid segadusse
Saksamaa turu stagnatsioon on müüt
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele