Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Swedbanki uuring: tööstusettevõtted prognoosivad kasvu
„Ettevõtjad on üldiselt optimistlikud ja loodavad nii käivet, kasumit kui eksporti kasvatada. Optimism on tegelikult see, mis meid edasi viib,“ ütles Swedbanki ettevõtete panganduse juht Heiki Raadik täna uuringu tutvustamisel ajakirjanikele.
Eesti tööstuse käekäik 2015. aastal. Toodangumaht langes mullu 0,7% ja enim langes see elektroonika-, keemia-, joogi- ja rõivatööstuses.
Kaupade eksport langes mullu 2,3%, selle peamisteks mõjutajateks olid elektroonika- ning keemia- ja naftatööstus. Elektroonika eksport langes 12%, keemia- ja naftatööstuse eksport vähenes koguni 25%.
Kõik teised sektorid kasvasid kokku 4%, sealhulgas kasvas puidueksport 9%, mööblieksport 15% ja tekstiilieksport 14%.
Samas ekspordi sihtriikide hajutatus kõikide kaupade lõikes mullu paranes. TOP 5 sihtriikide osakaal vähenes koguekspordis 59,2%-lt 57,7%-ni. Kui 2014. aastal eksporditi 170 riiki, siis 2015. aastal juba 179 riiki.
Investeeringud põhivarasse langesid mullu 1,5%. Heiki Raadiku sõnul on 2016. aasta investeeringute väljavaated siiski paremad ja ettevõtjatel tasubki nüüd rohkem investeerimisele mõelda.
Keskmine brutopalk ja tööhõive kasvasid mullu võrdselt 5,8%. 2015. aasta neljandas kvartalis oli keskmine brutopalk 1056 eurot. „Töötajatel läheb praegu hästi ja palk tõuseb, samas töösturitel nii hästi siin ei lähe. Tööjõukulude osakaal müügitulus on tõusnud,“ lisas Raadik. Uuringust selgub, et tööjõukulude osakaal müügitulus on viimase nelja aastaga tõusnud 12,7%-lt 15,4%-ni. Kogukasumlikkus on vähenenud 5,9%-lt 3,3%-ni. 2015. aastal kasvasid tööjõukulud ettevõtetes 7,6%, samas kogukasum vähenes sealjuures 15,7%.
„Eesti on praegu just selles punktis, kus tööjõukulude tase hakkab lähenema Lääne-Euroopale ja Põhjamaadele ning on ees Lätist ja Leedust,“ ütles Raadik.
Swedbank kirjutab uuringus, et tööjõuturg on aina tugevnenud, töövõtjate positsioon on võrreldes tööandjatega oluliselt paranenud ning suur risk on hetkel tööandjate finantsseis. Veel on uuringus kirjas, et järgmise 10 aasta jooksul väheneb tööjõuturg 50 000 inimese võrra.
„Täna on meil tööstuses vaja operaatoreid, nutikaid inimesi, kes suudavad nutikalt toota. See on tööstuse üks mure. Tööstus on tegelikult kõva surve all, kõik ettevõtjad peavad nuputama, kuidas saada hakkama väiksema inimeste arvuga,“ lisas Heiki Raadik.
Väljavaated 2016. aastaks. Swedbanki uuringust selgub, et 60% vastanud tööstusettevõtetest prognoosib tänavu käibekasvu. Samas 31% usub, et käive jääb samaks ja 9% ootab käibelangust. Suurimat käibekasvu oodatakse trüki-, tekstiili-, mööbli-, puidu- ja rasketööstuses, vastavalt 12,2%, 8,9%, 7,4%, 6,8% ja 6,7%.
Hetkel kuum
84% ettevõtetest ütles, et kasumlikkus jääb samaks või paraneb. 48% vastanutest usub, et nende kasumlikkus paraneb, samas 36% arvates jääb kasulikkus samas. 42% vastanutest ütles, et kasumlikkust paraneb läbi efektiivsuse tõstmise.
„Pea pooled Eesti töösturitest arvavad, et kasumlikkus paraneb. See toetab sõnumit, et ettevõtjate optimism on kasvanud võrreldes üle-eelmise aastaga,“ rääkis Swedbanki tööstussektori juht Raul Kirsimäe.
„Uuringu tulemustest paistab välja positiivne sõnum, et ettevõtted plaanivad kasvu. Nende hinnangul on keskmine ekspordikasv tänavu 6%. Välisturgudel nähakse võimalusi,“ jätkas Kirsimäe, kelle sõnul on olulisim sihtturg Soome. 40% vastanute jaoks on Soome olulisem sihtturg, millega täna tegeletakse.
„Soome on Eesti tööstustele ja majandusele väga oluline riik. Uuringust joonistus aga välja, et Rootsi on see uus riik, millele tööstused praegu kõige rohkem panustavad. Võib öelda, et Skandinaavia on meie koduturg,“ selgitas Kirsimäe. „Uute riikidena on tulnud pildile ka Taani ja Suurbritannia. Ka Hiina ja USA poole vaadatakse järjest rohkem.“
Rootsit nimetas uuringus oluliseks uueks sihtriigiks 40% vastanutest, teisel kohal oli Norra 26%-ga ja kolmandal Soome 24%-ga.
„Peamine väljakutse eksportööridele on selgelt välisnõudlus. Segased ajad väljaspool teevad olukorra keeruliseks, ka hind on oluline. Meie tooted on muutunud keerulisemaks, samas ettevõtjad tunnistavad, et ka müügioskust tuleb arendada,“ rääkis Kirsimäe. Välisnõudlust nimetas suurimaks eksporti takistavaks teguriks 32% vastanutest, takistustest oli 10%-ga teisel kohal kõrge omahind ja kolmandal 7%-ga müügioskused.
81% ettevõtetest plaanib tänavu investeeringuid, enim plaanivad investeerida toiduaine- ja puidutööstused, vastavalt 55% ja 57% vastanutest. „See on väga tugev number, sest meie uuringus osales ka väikeettevõtteid. See näitab kindlustunnet,“ lisas Kirsimäe.
Investeeringud on tänavu Eestis kasvamas ja ettevõtted panustavad siin jätkuvalt efektiivsusesse. „Efektiivsus on endiselt number üks teema, millega tegeletakse. Lihtsamat tööjõudu on juba asendatud seadmetega ja see trend jätkub,“ rääkis Kirsimäe ja lisas, et iga viies ettevõte Eestis teeb täna investeeringuid selle nimel, et toota kallimaid tooteid.
Tänavu plaanib tootearendusse investeerida 20% tööstutest. Ehitusmaterjalide tööstusest plaanib tootearendusse investeerida 23%, toiduainetetööstustest 13%, puidutööstustest 16%, rasketööstustest 19% vastanutest. Tootearendusse investeerivad eelkõige väikeettevõtted, sektoritest enim trüki-, elektroonika- ja elektriseadmete tööstused.
„Tööjõuturu osas muutust ei ole, jätkuvalt kummitab tööjõupuudus. Pea 80% vastanutest ütlesid, et vajatakse spetsialiste, sest nendeta võib areng seisma jääda,“ rääkis Kirsimäe.
Samas ütles Kirsimäe, et tööstus võiks olla täna noortele vägagi atraktiivne tööandja. „Keskmine palk on tööstuses sama, mis riigi keskmine. Spetsialist saab tööstuses juba üle keskmise palga, ka töötingimused on tööstustes väga head,“ ütles Kirsimäe.
Swedbank esitles tööstusettevõtete uuringut täna metallitööstusettevõttes Favor. Uuringule vastas kokku 370 tööstusettevõtet. Nendest 25% olid rasketööstusettevõtted, 12% toidutööstused, 17% puidu- ja paberitööstused, 10% ehitusmaterjalide tööstused ja 36% muude tööstusvaldkondade ettevõtted.
Seotud lood
Protex Balti AS müügikäive oli 2015. aastal 4,5 miljonit eurot ning võrreldes 2014. aastaga kasvas käive 6 %. Konkurentsitihedale rõivatööstusele omaselt oli ettevõtte kasumimarginaal küll väike, kuid sellele vaatamata kasvas kasum 2014. aastaga võrreldes ligi kaks korda, moodustades 72 tuhat eurot.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Enimloetud
1
4
3 teemat, mis ei tohi debattides tähelepanuta jääda
Viimased uudised
Ettevõte investeerib tänavu 6,7 miljonit
Üritused
Hetkel kuum
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele