Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia lõi insenerihariduse edendamiseks Insenergia fondi
Eesti Energia asutatud Insenergia fondi eesmärk on insenerihariduse edendamine ja toetamine viisil, et noorte huvi selle eriala vastu kasvaks ning õppe sisu muutuks huvitavamaks. Fondi aastane maht on 20 000 eurot.
Eesti Energia Insenergia fondi suurus on 20 000 eurot.
Foto: Andras Kralla
„Energeetika arengu seisukohalt on nutikate inseneride pealekasv võtmetähtsusega. Ala jätkusuutlikkus sõltub sellest, kui efektiivseid lahendusi oskavad tulevikutegijad välja pakkuda ja ellu viia. Samas näeme, et huvi inseneriõppe vastu on täna üsna madal. Otsustasime eriala populariseerimisele omalt poolt kaasa aidata ning toetada innovaatilisi ideid ja õppe huvitamaks muutumist,“ selgitas Eesti Energia inseneriharidusega juhatuse liige Raine Pajo Insenergia fondi loomise mõtet.
Fondi kaudu saab taotleda toetust ideedele, mis innustavad noori valima edasiõppimiseks insenertehnilise eriala või siis aitavad juba õppivates noortes säilitada huvi antud valdkonna vastu. Taotlusi saavad esitada kõikide Eesti ülikoolide õppejõud ja tudengid. Taotlusvoor on avatud 22. jaanuarini. Toetust võib taotleda näiteks insenertehniliste erialadega seotud õppematerjalide väljatöötamiseks, õppekäikude, teaduslaagrite või –ringide korraldamiseks, seminaride, õppepäevade läbiviimiseks.
Toetatavad projektid selguvad veebruari alguseks. Need valib välja Eesti Energia komisjon lähtudes sellest, kuivõrd tugevalt on algatuse mõte seotud fondi eesmärkidega, kui suure mõjuga on projekt ning kas selle sisulistesse tegevustesse on kaasatud ka Eesti Energia.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Toetus makstakse välja lõpparuande alusel pärast toetatava tegevuse toimumist või koostatud materjali valmimist. Insenergia fondi suurus on 20 000 eurot.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.