Hanza Mechanics Tartu AS-i tegevjuht Emöke Sogenbits ütles, et keskkonna Palgad.ee palgauuringust selgunud tootmisjuhtide palka on raske kommenteerida, sest kõik sõltub konkreetsest ettevõttest. Üldine palgakasv peaks aga tulema eelkõige efektiivsuse arvelt ja selleks ei peaks palgafondi suurendama.
- Hanza Mechanics Tartu AS-i tegevjuht Emöke Sogenbits. Foto: Raul Mee
Palgauuringute keskkond palgad.ee tegi 2015. aasta lõpus uuringu ning tõi välja 50 suurima vastajate arvuga positsiooni töötasud. Uuringu järgi on tööturul toomisjuhi keskmine netokuupalk koos lisatasudega 1408 eurot.
”Seda uuringut on suhteliselt raske kommenteerida, sest ma väga ei usu sellistesse “keskmistesse” numbritesse. Kõik sõltub ettevõtte suurusest, tootmistöötajate arvust, toodete arvust, ettevõtte kogukäibest ja tootmisjuhi positsioonist ettevõtte struktuuris,” ütleb Emöke Sogenbits.
”Olen ausalt öeldes näinud nii suurema kui ka väikesema palgaga tootmisjuhte. Samuti, vähemasti elektroonika- ja ka metallitööstuses, on headest tootmisjuhtidest terav puudus, sest tegemist on suures osas eelkõige inimeste juhtimisega, vahel läbi raskete ja ebapopulaarsete otsuste,” märgib ta.
Sogenbits lisab, et just seetõttu saigi välja töötatud tootmisjuhi kutsestandard ning eeldatavasti on mõned kõrg- ja kesk-eri õppeasutused võtnud selle koolituse ka oma õppekavasse.
Mis puudutab Eesti kiiret palgakasvu tervikuna, siis see saab Sogenbitsi hinnangul tulla eelkõige efektiivsuse arvelt. ”Palgatõus peaks tulema palgafondi kui sellist suurendamata. Teatud erialadel võib palgatõus muidugi tulla, kuid seda eelkõige oskusspetsialistide puhul,” sõnas ta.
Palgad.ee uuringust selgus lisaks, et ostujuhi keskmine netotasu on 1189 ja tootejuhil 1355 eurot.
Uuringust saad täpsemalt lugeda
SIIT.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Aina enam ettevõtteid otsib lahendusi energiakulude kokkuhoiuks. Kui seni oli üks lahendus päikesepaneelidega ise energiat toota, siis nüüd on hakatud soetama juurde energiasalvesteid ehk akusid, et tarbimisest üle jäävat energiat müüa võrku just siis, kui see on kõige kasumlikum,“ tõdes Enefit ASi ärikliendi päikese- ja salvestuslahenduste teenuse juht Mikk Tootsi.