Saku Õlletehase ja Aldarise tarneahela planeerimisjuht Tõnis Viiroja rääkis täna Äripäeva logistikauudiste Ostujuhtimise Aastakonverentsil, et kulusid kontrollivad ettevõtted näitavad ka paremaid tulemusi.

- Saku Õlletehase ja Aldarise tarneahela planeerimisjuht Tõnis Viiroja
- Foto: Raul Mee
„Väga levinud probleem on, et peale ostuosakonna tulemuslikku tööd läbirääkimistel, me ei näe kulude langust vaid raha kulub siis kuskile mujale või ostetakse rohkem. Kui ettevõttel on olemas toimiv kulude analüüsi protsess, siis on kohe näha, kuhu raha kaob,“ rääkis Tõnis Viiroja oma ettekandes.
„Kulude analüüs on päriselt oluline. Me ei tee seda selleks, et protsess oleks paigas või lepingud korras. See on oluline, sest organisatsioonid, mis kontrollivad oma kulusid, näitavad ka paremaid tulemusi,“ märkis Viiroja.
Tõnis Viiroja tõi välja 7 sammu, kuidas teha kulude analüüsi:
Artikkel jätkub pärast reklaami
Identifitseeri, kus on andmed. Nii ettevõtte sisesed kui välised andmed. Ettevõtte sees on tavaliselt palju andmeid, näiteks raamatupidamises ja laokannetes. Võimalik on küsida ka tarnijatelt, sest paljude organisatsioonide puhul on tarnijate info teie ettevõtte ostude kohta parem kui teil endal;Kogu andmed kokku ja konsolideeri ühte suurde andmebaasi;Puhasta ja standardiseeri andmed;Rühmita tarnijad ja materjalid ehk pane kokku asjad, mis on ühesugused;Kategoriseeri ehk jaga oma ostukulu kategooriatesse. Selleks võib kasutada näiteks UNSPCS-i.Analüüsi. Tee andmed kättesaadavaks lõppkasutajale ja seejärel hakka looma ettevõtte jaoks olulist teavet.Korda – kulude analüüs peab olema korduv protsess.
Muuga sadama konverentsikeskuses algas eile Logistika- ja Ostujuhtimise Aastakonverentside kahepäevane programm. Mõlemal päeval on konverentsidel osalemas üle 100 osaleja.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti tööstus seisab silmitsi paradoksiga – tööd ja tellimusi justkui jagub, kuid inimesi, kes need ära teeksid, mitte. Eriti terav on puudus kvalifitseeritud oskustöölistest nagu keevitajad ja CNC-pingi operaatorid, kelle leidmine kohalikult tööturult on muutunud pea võimatuks. “Spetsialistide puudus on jätkuvalt kõrge – uusi inimesi ei tule piisavalt peale ja samal ajal liigub kogenud tööjõud pensionile,” selgitab olukorda Hansavesti asutaja Janek Sirg.