Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Enim tööõnnetusi juhtub metallitööstuses
Aasta esimese üheksa kuuga registreeriti Eestis 3403 tööõnnetust. Ligi 700 tööõnnetust lõppes raske kehavigastusega ning 12 töötajat kaotas oma elu. Enim oli tööõnnetusi metallitoodete tootmisel, teatas tööinspektsioon.
Tööinspektsioon kogub andmeid tööõnnetuste kohta, mis on juhtunud töölepingu alusel töötavate inimestega. Sel aastal on Eestis toimunud 3403 tööõnnetust ehk iga päev juhtus keskmiselt 12 tööõnnetust. Ligi 700 tööõnnetust on töötaja jaoks lõppenud raske kehavigastusega ning 12 töötajat on tööõnnetuses kaotanud elu. Menetluses on veel 315 juhtumi asjaolud.
Eelmisel aastal juhtus sama ajaga 3424 tööõnnetust, millest 636 lõppes raske kehavigastusega ning 12 töötaja surmaga.
Suurima tööõnnetuste arvuga tegevusalad on töötleva tööstuse sektoris – metallitoodete tootmine (367 tööõnnetust) ja puidutööstus (258 tööõnnetust). Mõlemas sektoris on tööõnnetuste arv võrreldes möödunud aasta sama ajaga kasvanud. Ehitusel kui ühes ohtlikumas tegevusvaldkonnas on sel aastal olnud 267 tööõnnetust. Raskete tööõnnetuste arv on ehitussektoris kasvanud: õnnetustest oli 76 rasked ning kaks lõppes töötaja surmaga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tööõnnetuste põhjusteks on ohutusnõuetele mittevastavad töövahendid, töötaja puudulik väljaõpe ja ohutusnõuete rikkumine.
Metallitööettevõttes Danival MW on keevituse automatiseerimine järgmine samm tootmise kasvatamisel, sest senine võimekus hakkas suuremate tellimuste ja kasvavate mahtude puhul piiriks muutuma. Kolm kevadel kasutusele võetud Yaskawa keevitusrobotit aitavad suurendada tootmisvõimekust ja kvaliteedi stabiilsust, kuid ettevõtte juhi sõnul ei sobi robot kaugeltki iga detaili valmistamiseks.