Toit, mis tuleb tööstustest, on tehtud sama suure südamega, kui väiketaludes või koduköökides. Peaksime rõõmustama elujõulise toidusektori üle, kirjutab Eesti Toiduliidu juht Sirje Potisepp.
Sellest ajast alates, kui toiduvaldkond anti Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pädevusalast Põllumajandusministeeriumi hallata, on toidutööstused jäänud kõikvõimalikes arengukavades ja strateegiadokumentides prioriteetide järjekorras üha teisejärgulisemaks. Ja seda vaatamata asjaolule, et just toiduainetööstused on need, kes juba aastaid veavad suuresti omadest vahenditest kõikvõimalikke kampaaniaid, mis propageerivad eestimaise toidu tarbimist.
Nüüd, kus põllumajandusministeeriumist on saanud Maaeluministeerium, muutub eriti teravaks küsimus, kui palju on toidutööstusettevõtetel siiski pistmist maaeluga? Jah – enamus tööstusi kasutab alati kui võimalik Eesti põllumajandusettevõtetes kasvatatud toorainet. Kuid ülejäänud toidu valmistamise protsessist vajab sujuvamaks tegevuseks soodsat ärikeskkonda, mis kätkeb endas nii mõistlikku maksusüsteemi, tihedat tegevust väliskaubanduse edendamiseks kui ka investeeringute toetamist või soodustamist. Neis küsimustes jäävad maaeluministeeriumi käed pigem lühikeseks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loe Sirje Potisepa arvamuslugu
Äripäeva põllumajandusveebist.
Seotud lood
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.