Reedel külastas majandus- ja taristuminister Kristen Michal Leedut, kus kohtus sealse energeetikaministri Rokas Masiulisega. Üheskoos külastati Klaipedas möödunud aasta lõpus tööd alustanud ujuvat veeldatud maagaasi terminali.
„Leedu veeldatud maagaasi terminal on käivitunud üle ootuste edukalt. Loodud on alternatiivne tarneallikas seni üksnes Venemaalt pärit maagaasile. Terminali käivitamisega kaasnenud positiivne mõju ulatub ka Eestisse - käesoleval aastal on Leedu kaudu tarnitud gaas moodustanud juba enam kui 25% kogu Eestis tarbitud maagaasist. Meie jaoks on see osa mitmekesisusest ning energiajulgeolekust, oleme ju aastaid järjekindlalt ajanud Vene gaasimüüja mõju vähendamise poliitikat,“, sõnas majandusminister Kristen Michal.
Ministrid arutasid kohtumisel ka teisi regiooni energiajulgeolekut ning energiaturgude arenguid puudutavaid teemasid. Põhjalikumalt peatuti Baltimaid ja Poolat ühendava gaasiühenduse projektil, kus kõnelused osapoolte vahel projekti finantseerimise tingimuste üle on jõudnud otsustavasse faasi. „Regiooni gaasituru arengu seisukohalt on Baltimaade gaasituru füüsiline ühendamine Poolaga ülimalt oluline, lähiajal saadakse selles ka loodetavasti kõiki pooli rahuldav kokkulepe“, ütles minister Michal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eelmisel kuul Eestisse imporditud maagaasi üldkogus vähenes aastases võrdluses kaks protsenti 41,0 miljoni kuupmeetrini, kuid Leedust imporditud gaasi osakaal kerkis 27 protsendini.
Eesti Energiast sai Leedu maagaasibörsi GET Baltic liige. Gaasibörsi liikmena on Eesti Energial võimalik teha nii gaasiostu- kui ka müügitehinguid.
Eesti Energia hakkab oma gaasiklientidele tarnima gaasi Klaipéda LNG terminalist. Eesti Energia allkirjastas UAB LitGasiga lepingu, mille alusel tarnitakse ettevõttele 5,8 miljonit kuupmeetrit gaasi.
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.