Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Leedu gaasiterminal on üks regiooni energiasõltumatuse pakkujaid
Reedel külastas majandus- ja taristuminister Kristen Michal Leedut, kus kohtus sealse energeetikaministri Rokas Masiulisega. Üheskoos külastati Klaipedas möödunud aasta lõpus tööd alustanud ujuvat veeldatud maagaasi terminali.
„Leedu veeldatud maagaasi terminal on käivitunud üle ootuste edukalt. Loodud on alternatiivne tarneallikas seni üksnes Venemaalt pärit maagaasile. Terminali käivitamisega kaasnenud positiivne mõju ulatub ka Eestisse - käesoleval aastal on Leedu kaudu tarnitud gaas moodustanud juba enam kui 25% kogu Eestis tarbitud maagaasist. Meie jaoks on see osa mitmekesisusest ning energiajulgeolekust, oleme ju aastaid järjekindlalt ajanud Vene gaasimüüja mõju vähendamise poliitikat,“, sõnas majandusminister Kristen Michal.
Ministrid arutasid kohtumisel ka teisi regiooni energiajulgeolekut ning energiaturgude arenguid puudutavaid teemasid. Põhjalikumalt peatuti Baltimaid ja Poolat ühendava gaasiühenduse projektil, kus kõnelused osapoolte vahel projekti finantseerimise tingimuste üle on jõudnud otsustavasse faasi. „Regiooni gaasituru arengu seisukohalt on Baltimaade gaasituru füüsiline ühendamine Poolaga ülimalt oluline, lähiajal saadakse selles ka loodetavasti kõiki pooli rahuldav kokkulepe“, ütles minister Michal.
Eelmisel kuul Eestisse imporditud maagaasi üldkogus vähenes aastases võrdluses kaks protsenti 41,0 miljoni kuupmeetrini, kuid Leedust imporditud gaasi osakaal kerkis 27 protsendini.
Eesti Energia hakkab oma gaasiklientidele tarnima gaasi Klaipéda LNG terminalist. Eesti Energia allkirjastas UAB LitGasiga lepingu, mille alusel tarnitakse ettevõttele 5,8 miljonit kuupmeetrit gaasi.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.