Autor: Tanel Raig • 25. mai 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Äridelegatsioonis osalenud Kaubanduskoja peadirektor Mait Palts ütles, et mitmel korral rõhutati tööstuse olulisust. Eestil on kasulik sellest õppida, et ilma kaasaegse tööstuseta ja ilma ambitsioonika tööstuspoliitikata on keeruline edukas olla. Kaasaegse tööstuse arendamine ja toetamine peab riigis olema selge eesmärk, kui soovime edukad olla ja üle elada ka tulevased võimalikud majanduskriisid.

 Ettevõtja Ruth Oltjer, Chemi Pharmi juht läks Saksamaa visiidile väga suurte ootustega. „Tegu on ju juhtiva Euroopa turuga. Tahtsin aru saada, kas Chemi-Pharm suudaks seal turul olla konkurentsivõimeline. Sain kinnituse, et Saksamaa turg on meile avatud ja suudaksime seal läbi lüüa küll. Kohtusime erinevate meditsiini- ja kosmeetika valdkonna esindajatega ning nendega läbirääkimised jätkuvad. Külastasin koos presidendi ja ettevõtlusministriga Bayer Schering Pharma uurimiskeskust ja see avaldas mulle suurt muljet. Eestil oleks sealselt süsteemilt palju õppida. Just seda, kuidas teadusasutused ja uurimisasutused teevad reaalselt koostööd tootmisüksusega. Nad on palju rohkem omavahel seotud. Üliõpilastel moodustab nende õppetöös 50% teooria ning 50% praktika. Ülikoolid ja teadusasutused on väga avatud, nad arvestavad tööturu vajadustega ning teevad ettevõtetega väga tihedat koostööd,“ lisas Oltjer. Hissmekano Estonia esindaja härra Andres Pajuste jäi samuti visiidi tulemustega väga rahule. „Minu peamine eesmärk oli leida potentsiaalseid koostööpartnereid masinaehitusettevõttele Hissmekano Estonia, mis ka teatud määral õnnestus. Üllatuse aga pakkus kohtumine Schleswig-Holsteini Liidumaa majandusministriga, kes tundis suurt huvi Eestis välja töötatud tööstusliku biokeemia tehnoloogia vastu. Saksamaal, nagu ka Eestil ja kõigil teistel EL liikmesriikidel puudub mõistlik lahendus, kuidas täita aastaks 2020 EL direktiivi järgne nõue, mille järgi transpordi kütustes tuleb kasutada vähemalt 10% taastuvast toormest kütuselisandit. Kuna etanooli tootmine tasub ära vaid subsideerimise korral ja kütusena on ta ebamõistlik, siis otsitaksegi alternatiivseid lahendusi. Schleswig-Holsteini Liidumaal on väga kõrgelt arenenud tööstusliku biomassi, eelkõige nisu ja suhkrupeedi tootmine. Majandusminister härra Mayer väljendas huvi lähemalt tutvuda EAS’i toel NordBioChem OÜ poolt välja töötatud C3-fermentatiivse keemia tehnoloogia rakendamise võimaluste ning Eestiga sellesuunalise koostöö arendamise vastu. Lähiaegadel on oodata Saksa ministri ettepanekuid edasiseks koostööks Eesti ja NordBioChem’iga,“ rõõmustas Pajuste.