Puu- ja köögivilja töötleva tööstuste müügitulu oli mullu 68 miljonit eurot, mis on aasta varasemast 4,8% enam, selgub Põllumajandusministeeriumis koostatud sektori ülevaatest.
„Müügitulu mõningast kasvu toetas tarbija kindlustunde paranemisest tulenenud sisenõudluse suurenemine. Samas pidurdas eksporti Eesti jaoks oluliste kaubanduspartnerite Soome ja Rootsi nõrk nõudlus,“ ütles Põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand.
68 miljoni euro suuruse müügitulu juures teeniti 4,9 miljonit eurot kasumit, mis on aasta varasemast 53% enam. „Puu- ja köögiviljatööstuste kogukasum kasvas mullu oluliselt kiiremini kui toiduainetööstuse tegevusalade keskmine, seda põhiliselt müügitulu kasvu ja kulude kokkuhoiu tulemusel,“ ütles Kand. „Samas tuleb 53% suuruse kogukasumi kasvamise puhul arvestada madala võrdlusbaasiga – 2013. aastal kasvasid toorainete hinnad oluliselt ja kasum vähenes peaaegu 40%“. Puu- ja köögiviljatööstused eksportisid 2014. aastal ligi 21 miljoni euro eest, mida oli aasta varasemast 13% vähem. „Venemaa poolt kehtestatud sanktsioonid meie puu- ja köögiviljatöötlejaid otseselt ei mõjutanud, kuid kaudselt jõudsid piirangute mõjud siiski ka Eesti tarbijani. Sanktsioonide tulemusel kaotasid Euroopa Liidu suured puu- ja köögivilja eksportöörid olulise turu ja pakutavad puu- ja köögivilja kogused suurenesid ja hinnad hakkasid langema,“ lisas Kand. SA esialgsetel andmetel oli 2014. aastal puu- ja köögivilja töötlevates ettevõtetes tööga hõivatud keskmiselt 722 inimest, mida oli aasta varasemast 128 inimese võrra rohkem. Puu- ja köögiviljatööstuses tegutseb keskmiselt 5% toiduainetööstuses ning 0,7% töötlevas tööstuses hõivatud inimestest.
Seotud lood
Toiduliidu tegevjuhi Sirje Potisepa sõnul peaksid erakonnad valimiskampaania käigus puudutama toidujulgeolekut sama kaalukalt kui sõjalist, küber- või energiajulgeolekut, sest tugev riik peab suutma kindlustada oma elanikud toiduga nii rahuajal kui ka kriisisituatsioonides.
Toiduainetööstuse aastakonverentsil „Arukas juhtimine, tark spetsialiseerumine ehk kombinaadist leiutajatekülaks“ otsitakse vastust , kuidas toidutööstust nutikamaks arendada.
Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis on suurte muutuste aeg - käsil on inseneeria valdkonna õppekavade ja õpikeskkonna uuendamine ning uute õppekavade loomine. Juba järgmisel sügisel on põhikoolide lõpetajad oodatud õppima täiesti uutele, nelja-aastastele Inseneriakadeemia õppekavadele kahel õppesuunal: metallierialade hulka lisandub erialana “masintöötlustehnoloogiad” ja ehituserialade valikusse „hoone tehnosüsteemide tehnik“.