Moonika Kukke: elektriaktsiisi vähendamine turgutab tööstust

Riigikogu juhatus võttis 14.aprillil parlamendi menetlusse Keskerakonna algatatud eelnõu, mille abil soovib erakond vähendada elektriaktsiisi. Seaduseelnõu jõustumisel langeks elektrihinnale lisanduv elektriaktsiis 4,5 korda – 4,47 eurolt ühele eurole megavatt-tunni kohta. Fraktsiooni sõnul vähendab seaduseelnõu elektriaktsiisi laekumist riigieelarvesse hinnanguliselt 25,4 miljoni euro võrra. Eelnõu näeb ette seaduse jõustumist 2016. aasta 1. jaanuaril.

„Eelnõu algatusel rõhutatud sääst kodutarbijatele on tegelikult suhteliselt väike, näiteks ca 2500 kWh tarbimisega korteri puhul on elektriaktsiisi suuruseks aastas 10 euro ringis, samas kui võrgutasude aastane maksumus on 160 euro kanti,“ selgitas Moonika Kukke.

Kukke sõnul omab aga elektriaktsiisi alandamine märkimisväärset mõju suure tarbimismahuga ettevõtetele, soodustades seeläbi majanduskasvu ja elavdades konkurentsivõimet.

Eesti suurima elektritarbija, haavapuitmassi tootja Estonian Cell juhatuse liikme Siiri Lahe sõnul säästaks ettevõte elektriaktsiisi alandamisest aastas ligi 0,7 miljonit eurot.

Lahe hindab tänast elektriaktsiisi ebaproportsionaalselt kõrgeks ning rõhutab, et tööstusettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime tagamiseks tuleks teiste Euroopa Liidu riikide eeskujul rakendada maksulagesid suurtele elektritarbijatele, mis on kooskõlas vastava direktiiviga.

Elekter kui luksuskaup – lähiaastate reaalsus

Kukke sõnul kaetakse võrgutasudega elektrivõrkude arendamiseks ja varustuskindlamaks muutmiseks tehtavaid investeeringuid, mille maht on viimastel aastatel olnud märkimisväärne.

 “Arvestades seda, et tarbijaid jääb vähemaks, laialdaselt levivad lokaalsed taastuvenergialahendused, mille tõttu võrgu kaudu edastatavad energiakogused vähenevad, ja huvi on suur ka võrgust sõltumatute mikrovõrkude vastu, on tänase võrgutasude süsteemi puhul vältimatu see, et võrgu ülalpidamiskulud jäävad üha väheneva tarbijaskonna kanda. Elektriarve suurusele hakkab kindlasti peagi mõju avaldama ka äsjase Riigikohtu lahendi valguses maaomanikele määratavad õiglased talumistasud. Ka tootmise toetusskeem on muutmisel,” selgitas Kukke.

Sellises olukorras tuleks Kukke sõnul elektriarve kõik komponendid ja nende sisendid süsteemselt ning tervikuna üle vaadata, et elekter ei muutuks luksuskaubaks.

 “Tarbijagruppide eristamine on kindlasti üks lahendustest, mis erinevate maksukoormuste korral tagab elektri kättesaadavuse ka madalama sissetulekuga tarbijatele ja kindlustab jätkusuutliku tööstuse arengu. Traditsiooniliste monopoolsete võrkude kõrval ei saa aga enam silmi sulgeda ka juba toimuva mikrovõrgustumise trendidega ning kogukondlike energiaühistute tekkimisega,” lisas Kukke.