Eesti Energia põlevkivipäeval tutvustati põlevkivi kaevandamise tõhustamiseks Narva karjääris ja Estonia kaevanduses rakendatavaid muutusi, tänu millele on kaevandamise aastatoodangu kogumaht oluliselt suurem. Narva karjääris tõusis tänu uuendusele toodangumaht 2014. aastal 908 tuhande tonni võrra.
Narva karjääris on alates 2014. aasta suvest kasutatud kahes kaevandustranšees samaaegselt kahte massiivset ekskavaatorit. „Seni on karjääri igas tranšees korraga töötanud vaid üks sammuv ekskavaator ehk draglain. Möödunud aastal tulid meie insenerid aga välja tehnoloogilise lahendusega, mis võimaldab töötada ühes tranšees kahel draglainil korraga. See tõstab põlevkivitoodangu ööpäevast mahtu ühest tranšeest 60-70 protsenti,“ räägib Eesti Energia juhatuse liige Andres Vainola. Järk-järguliselt viiakse samale meetodile üle kogu pealmaakaevandamine.
„Uuendused ootavad eest ka Estonia kaevandust. 2016. aastal alustame seal kaevevälja kirdeservas kamberlaava meetodil kaevandamist. Selles piirkonnas on 4,45 mln tonni põlevkivi, mis väljatakse ligikaudu 5 aasta jooksul. Kamberlaava süsteemi kasutamine loob Estonia kaevandusele eelduse täiendavaks toodanguks,“ selgitab Vainola.
Nii Narva karjääris kui Estonia kaevanduses rakendatavad tehnoloogiad on ellu kutsutud põlevkivinõudluse rahuldamiseks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Möödunud aastal tootis Eesti Energia kõigi aegade suurima koguse põlevkiviõli. Ettevõtte vedelkütuste toodang kasvas 2014. aastal 24%, ulatudes 265 000 tonnini.
Steelhouse Group Estonia OÜ ja
1UP Technology OÜ viisid koostöös Estoveri piimatööstusega ellu uue riivjuustu ja juustukuubiku transpordiliini projekti. Eesmärk oli luua uuenduslik, retseptipõhiselt konfigureeritav ja automatiseeritud tootmisliin, kus toimuks automaatne maitseainete ja muude lisandite doseerimine, samuti ka liinide automaatne pesemine. Lahendus pidi olema lihtsalt hallatav ja suuteline vajadusel korrigeerima inimlike vigade tõttu tekkinud sisendvigu – tänu nutikale juhtloogikale ja paindlikule automatiseerimissüsteemile.