Autor: Tanel Raig • 31. märts 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuigi Balti Veski pakub Eesti suurimat kuivainete tootevalikut (ca 280 erinevat toodet jae-, hulgi-, HoReCa-ja tööstusklientidele), on tegemist väikese ettevõttega. Ettevõttes on 3 erinevat pakendamisliini ja veskiseadmed. Aastas valmistatakse 3600 tonni erinevaid tooteid. Eelmisel aastal oli Balti Veski käive 3,32 miljonit eurot. Ettevõttes töötab 16 inimest. Ettevõtte juht Ergo Neeme on töökogemusega elektroonikafirmast Elcoteq ja ta kinnitas, et mõõdikud, mida saab kasutada suures elektroonikatööstuses saab kasutada ka väikeses toiduainetööstuses.

Klubis esines ka MTÜ Lean Enterprise Estonia vanemkonsultant Aleksandr Miina, kes rääkis mõõdikute valimisest. Miina väitel 90% ettevõtetest ei kontrolli oma protsesse. „Nad saavad tulemuse, kuid ei tea, miks see tulemus tuli,“ lausus ta.

Ergo Neeme mõõdikute süsteemi, millega ta kontrollib Balti Veskis toimuvaid protsesse, kuulub 10 mõõdikut. Ta kinnitas, et see süsteem on olnud edukas. Balti Veski äris moodustab 75% kuludest materjal ja sellega seotud teenused. Nende kontrollimisega suudeti majanduslanguse ajal mõõdikute abil teha väiksema käibega suurem kasum. Hoolega jälgitakse kulude suhet kasumimarginaali ja varude ringluskiirust. Samas hoiatas Neeme, et mingil hetkel ei ole mõõdiku parendamine enam mõttekas. „Tõdesime, et sagedasem varude ringluskiirus pole otstarbekas. Meil on oluline transpordikulu kg kohta. Seega ei ole meil varude ringluskiiruse eesmärgil mõtet vedada poolt rekkat korraga, kuna see tõstaks transpordikulu kg kohta liiga kõrgeks,“ rääkis Neeme. Ta lisas, et 2009. aastal saadi aru, et varude ringluskiirust ei ole mõtet kõrgemale ajada, kuna sellel on negatiivne mõju kuludele.

Suurimad muutused Balti Veski mõõdikutes toimusidki 2009-2010. aastal pärast Ergo Neeme tööle tulekuga ettevõttesse. Koostati strateegikaart, kus kõige ees oli ülim eesmärk – suurendada aktsionäride vara. Mõõdikuid hakati vaatama üksteisega koostoimes.

Kord aastas jälgib Neeme turumahte ja käibeid. Ettevõtete majandusaasta aruannete põhjal arvutab Neeme konkurentide müügikatte, varude ringluskiiruse, tööjõukulu, tegevuskulu ja kui palju kulutatakse turundusele. Läbi benchmarkide võrreldakse Balti Veski näitajaid. Oluline on ka varude ringluskiiruse võrdlemine konkurentidega.

Oluliste mõõdikutena nimetas Neeme veel tootmiskulu kg kohta, töötajate rahulolu, mille kohta tehakse iga aasta küsimustik ja seadmete koormatust. „See väldib, et minu juurde tullakse jutuga, et tuleb inimesi juurde võtta. Tootmisjuht peab arvet kui koormatud on iga masin ja selleläbi saame kontrollida ületunde jms,“ selgitas Neeme.

27. veebruaril toimunud Tööstuse klubi Balti Vesi külastusel oli ligi 20 osalejat tööstus- ja logistikaettevõtetest.

Järgmine Tööstuse klubi toimub 16. aprillil Tallinna Tehnikaülikooli laborites. Vaata lähemalt SIIT.

Balti Veski mõõdab:pretensioonide arvu

varude ringluskiirusttootmiskulu kilorammi kohtatöötajate rahulolutarnekindlustbenchmargib ennast konkurentidegaseadmete koormatustkao %transpordikulu kilogrammi kohtauute toodete arv aastas

21 pilti

Foto: Tanel Riag