Tarneahela toimimist mõjutab küll ettevõtte profiil, tegevusharu ja ka kultuuriruum, kus ta tegutseb, kuid eelkõige algab minu jaoks kõik ettevõttesisesest suhtumisest tarneahelasse ja ostufunktsiooni kui sellisesse. Kahjuks kohtab veel praegugi palju ettevõtteid, kus ostjatesse ja tarneahelasse suhtutakse kui “tugifunktsiooni” ja mis veel halvem, osakonda, kes “raha kulutab”…
Julgen väita, et iga ettevõte, iga (ka kõige väiksem) üksus, on lõpptulemusena teatud mõttes oma juhi nägu, nii et siin tuleb tihti ka juhtidel peeglisse vaadata ja küsida endalt küsimus – milleks minu ettevõttele on vaja tarneahelat ja kuidas tarneahel aitab kaasa minu eesmärkide saavutamisele?!
Mis on Eesti ettevõtete tarneahela nõrgim lüli?Ma arvan, et Eestis on tarneahelate juhtimises veel kõvasti arenguruumi. Ja tegelikult – nii nagu on pidevas muutumises maailm, milles tarneahelad on üles ehitatud, ei saa ka tarneahelate areng ”kunagi valmis”. Põhiliselt on siiski puudus väliskoolitustest ja samuti inimestest, kes oleks kogenud ka mujal maailmas töötades, kuidas tarneahel reaalselt töötab ja missugused on selle väärtused. Tarneahelas töötades tuleb ennast alati väga täpselt positsioneerida nii oma toodete turu, tarnijate baasi kui ka keskkonna suhtes, milles töötad. Vaid Eestist vaadates tundub pilt tihti moonutatud – see, mis on Eestis suur ja tähtis, ei oma maailmamastaabis suurt tähtsust, samas võib mõni mujal maailmas toimuv protsess jääda hoopis arusaamatuks (ka mõnede kaugete ettevõtete kultuur, miks nad mingeid asju teevad just nii).
Nii võibki kergesti ka ostjatel tekkida põhjendamatu ”tähtsuse” tunne suhetes oma tarnijatega.
Millised on 3 peamist põhimõtet eduka tarneahelaga ettevõtte kultuuri loomiseks?
Eduka tarneahelega ettevõte on kultuurne ettevõte. Ettevõte, millel on tugev sisemine kultuur; missioon ja visioon, mis ei ole kirjatükk paberil või laused seinal, vaid mille järgi ettevõte ”elab ja hingab”, mida kannavad endas kõik töötajad alates ja eelkõige tippjuhist ja seda teavad kõik kuni reatööliseni – selline ettevõte on üldreeglina ka väga hea tarneahela üles ehitanud. Sest hea tarneahel ei sõltu mitte niivõrd protsessidest ja töövahenditest, vaid inimestest ning nende suhtumisest nii ettevõttesiseselt kui ka -väliselt. Tihtipeale on ettevõtte visioon ja missioon suunatud eelkõige klientidele ja ka sisemistele väärtustele, kuid need peavad edasi kanduma ka tarnijatele – sel juhul on võimalik üles ehitada tarneahel, mis peegeldab ka ettevõtte väärtusi. Nii et julgeksin rõhutada visiooni, missiooni ja väärtusi ning neid kandvaid inimesi.
Ettevõtte kultuuri rollist tarneahelate juhtimisel kuuleb pikemalt Pärnu Tarneahelakonverentsil 12.-.13. märtsil. Lisainfo ja registreerimine SIIN.
Autor: Toostusuudised. ee
Seotud lood
Pärnu Tarneahelakonverentsi programmijuht Anti Orav räägib, millised edu võtmed annab konverents keerulistel aegadel toime tulemiseks.
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.