Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Keskmine palk kerkis üle 1000 euro
Võrreldes eelmise aasta sama ajaga oli brutokuupalga tõus II kvartalis aeglasem kui I kvartalis. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk II kvartalis 5,0%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid 2013. aasta II kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 1,8% ning vähendasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,2 protsendipunkti.
Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2014. aasta II kvartalis samuti 4,8%. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kaheteistkümnendat kvartalit järjest.
Pisut üle 10% suurenes palgatöötajate arv neljal tegevusalal: põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük; hulgi- ja jaekaubandus; majutus ja toitlustus ning haldus- ja abitegevused.
Keskmine brutotunnipalk oli 2014. aasta II kvartalis 6,21 eurot ja tunnipalk tõusis 2013. aasta II kvartaliga võrreldes 8,8%.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2014. aasta II kvartalis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam finants- ja kindlustustegevuse palgatöötajatel (kuupalk 9,3% ja tunnipalk 12,2%). Kõige vähem tõusis keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk mäetööstuse tegevusala palgatöötajatel (kuupalk 0,4% ja tunnipalk 4,8%). Keskmine brutopalk oli aprillis 996 eurot, mais 1002 eurot ja juunis 1065 eurot.
2014. aasta II kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1379 eurot ja tunnis 9,29 eurot. Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis tõusis vastavalt 4,5% ja 7,3% võrreldes 2013. aasta II kvartaliga.
Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus tõusis 2013. aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (8,9%) ning tunnis finants- ja kindlustustegevuses (11,2%).
Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus langes 2013. aasta II kvartaliga võrreldes ainult mäetööstuses (0,8%) ning tööjõukulu tunnis tõusis kõige vähem info ja side tegevusalal (3,0%).
Seotud lood
Töökinnas ei kaitse käsi üksnes mustuse ja kriimustuste eest. Tegu on isikukaitsevahendiga, mis peab vastama konkreetse tööga kaasnevatele riskidele, kuid võimaldama samal ajal töötajal oma ülesandeid mugavalt ja täpselt täita. Just kaitse ja kasutusmugavuse seosest sõltub palju see, kas kinnas päriselt ka enda eesmärki täidab.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
4
3 teemat, mis ei tohi debattides tähelepanuta jääda
Viimased uudised
Ettevõte investeerib tänavu 6,7 miljonit
Üritused
Hetkel kuum
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele