Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta juulis võrreldes juuniga 0,6% ja võrreldes 2013. aasta juuliga –0,4%, teatas statistikaamet.
Tootjahinnaindeksit mõjutas juulis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade tõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, samuti hindade langus mäetööstuses ning mootorsõidukite elektri- ja elektroonikaseadmete tootmises.
2013. aasta juuliga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus arvutite ja elektroonikaseadmete tootmises, samuti hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises.
Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta juulis võrreldes juuniga –0,1% ja võrreldes 2013. aasta juuliga –1,6%.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eelmise kuuga võrreldes langesid juulis keskmisest enam põllumajandussaaduste, mootorsõidukite osade ja lisaseadmete ning puidutoodete hinnad, samas tõusid elektrienergia, tekstiiltoodete ja paberi ning pabertoodete hinnad.
Impordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta juulis võrreldes juuniga 0,3% ja võrreldes 2013. aasta juuliga –0,3%.
Eelmise kuuga võrreldes tõusid juulis keskmisest enam elektrienergia, naftasaaduste ja rõivaesemete hinnad, samas langesid keskmisest enam põllumajandussaaduste, nahast toodete ning paberi ja pabertoodete hinnad.
Autor: aripaev. ee
Seotud lood
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.