Autor: Ken Rohelaan • 7. august 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rõivas loodab, et ettevõtted, kel on väga suured kaubandushuvid Venemaal, on ka ise vaadanud alternatiivsete turgude poole. Kuigi valitsus ei saa ettevõtjatele määrata, kuhu midagi eksportida, võib mõnedele tulla abi senistest toetusmeedetest.

Kas sanktsioonide jaoks on mingisugust ettevalmistavat kava või programmi, tasub Rõivase sõnul küsida valdkonna ettevõtetelt - kas kõigil on varuplaan, millistele turgudele oma tooteid suunata.

"Loomulikult on töötlemata piima puhul geograafiline kaugus väiksem, teiste tootegruppide puhul märksa suurem. Märgid, et Venemaa kaubandus ei ole sama turvaline kui Euroopa Liidu oma, on olnud juba 1990ndastest," ütles peaminister.

Rõivase teatel ei saa sanktsioonid mõjutada Eesti põllumajandust nii märkimisväärselt, et seda ei saaks vähemalt osaliselt asendada Euroopa-suunalise ekspordiga.

"Samas ei ole meil mõtet ka illusioone luua, et see (sanktsioon - toim) ei või omada märkimisväärset mõju konkreetsetele ettevõtetele. Kindlasti võib. Konkreetsetel ettevõtetel saab kindlasti suur väljakutse olema, kuidas oma eksporti asendada," lisas ta.

Peaministri sõnul ei tohiks sanktsioonide tulek kellelegi olla üllatus. Rõivase teatel on nii poliitikud kui analüütikud varem hoiatanud, et Venemaa-suunaline kaubavahetus võib Ukraina sündmuste tõttu saada tagasilöögi.

"Juba 90ndatest on Venemaa eeskätt poliitilistel põhjustel seadnud piiranguid, seetõttu on igati loogiline, et selliste riskidega peab arvestama. Kahjuks on nii, et väga suure kasumi ootus ettevõttes on seotud ka suurte riskidega," märkis Rõivas.

Peaministri teatel on sanktsioonide suurimaks kaotajaks Venemaa tarbija, kelle poeletilt kaob suur osa Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide toodangust, mida kodumaised tootjad ei suuda kohe asendada. Seetõttu võivad kasvada ka Venemaa toiduhinnad.

Majandus- ja taristuminister Urve Palo lisas, et kaudsemad ja pikaajalised mõjud võivad olla suuremad kui otsesed ja lühiajalised. "Mõju ei ole Eestile kindlasti nii kiire, aga öelda, et seda ei ole, ei ole kindlasti õige. See oleks lühinägelik," ütles Palo.