Eesti autotööstus toibub masust

„Ettevõtte ekspordi osakaal oli varem 55-70%, aga langus ei tabanud ainult eksporti, vaid vähenesid oluliselt ka riigisisesed tellimused. Nüüd on hakanud tellimuste arv küll vähehaaval taas tõusma, aga näiteks ekspordi poolelt mõjutab hetkel olukorda Soome majanduse kehv seis. Meie peamised ekspordipartnerid tulevad just Skandinaaviast ja Soome oli meil üks suuremaid kliente,“ lisas Kabun.

Mujal Euroopas, mis suurtele autotootjatele lähemal, on sarnaseid tegijaid tunduvalt rohkem ja konkurents turul palju teravam. Venemaale tootmine on aga seotud muude keeruliste tingimustega.„Venemaal on Euroopa Liidust erinevad nõuded ja palju rohkem bürokraatiat,“ selgitas Avestarki juhatuse liige. „Pealegi on neil ka omal palju sarnaseid ettevõtteid.“

AMTELi (Autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liit) teatel kasvas tarbesõidukite müük Eestis mullu jõudsalt ja on seda teinud ka tänavu esimestel kuudel. See omakorda on mõjutanud ka nende ettevõtete käivet, kes tarbesõidukeid eriotstarbelisteks ümber ehitavad. Eestis on peale Avestarki veel kaks firmat, mis antud turul tegutsevad, kuid mõnes mõttes on kõigil kolmel oma nišš.

„Ühest küljest on tõesti turg omavahel ära jaotatud – meie peamiseks suunaks on busside ehitus ning teistel näiteks kiirabiautod ja muud eriotstarbelised sõidukid. Aga samas tuleb ikka osata kõike teha, mida iganes tellitakse, sest turg on väike ja väga kitsalt spetsialiseeruda ei saa. Veidi on muutunud ka tellimuste sisu – kui aastaid tagasi sooviti väga luksuslikke busse, siis nüüd tellitakse võimalikult suure kohtade arvuga ja veidi lihtsama sisustusega,“ lisas Kabun.