A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul hakkavad eestlased valitsuse plaanitava aktsiisitõusu järel Lätist odavamat õlut ostma ning riik jääb tuludest ilma.
"Kui me vaatame õllesektorit, siis kõige suurem probleem tekib sellest, et järgmisest aastast tekib märgatav kaubandus Läti ja Eesti vahel ehk eestlased hakkavad Lätist õlut ostma. Valitsus jääb tuludest ilma ja see mõjutab ka õlletootjaid," sõnas ta.
"Juba praegu on piiri peal näha, et Läti ettevõtted hakkavad kauplema Eesti toodetega, mis on oluliselt odavama hinnaga. See võiks olla tugev argument ka valitsusele," kinnitas Noop.
Ta selgitas, et täna on hinnavahe Eesti ja Läti vahel ühe kraadi kohta kolm eurosenti. "Vaadates maailmapraktikat, siis kuskil neljast eurosendist hakkab piirikaubandus tekkima. Selles hetkes me oleme järgmine aasta," sõnas ta.
Noop lisas, et praegu toimub sama asi ka Eesti ja Soome vahel, aga see on positiivne kaubandus, samas Läti ja Eesti vahel tekiks negatiivne kaubandus.
"Oleme teinud kirja rahanduskomisjoni ja läbi tööandjate keskliidu ka valitsusele, et me soovime jääda eelmise plaani juurde, mis näeb ette 5% aktsiisitõusu," ütles Noop.
A. Le Coq pole valitsuselt ega ka riigikogu rahanduskomisjonilt tagasisidet kirjale saanud. "Lootus, et aktsiis järgmine aasta 15% ei tõuse, on väike," sõnas ta.
Valitsus arutab täna erinevate aktsiiside tõstmist, mis tähendab märkimisväärset hinnatõusu järgmisel aastal. Nii asendub eelmise valitsuse otsus tõsta aastail 2015 ja 2016 alkoholiaktsiisi 5% hoopis 15%se aktsiisitõusuga 2015. aastal ja 10%se tõusuga 2016. aastal. Lisaks tõstetakse alkoholiaktsiisi 10% 2017. ja 2018. aastal. Tubakaaktsiisi tõstetakse 5% aastail 2016–18, selgub valitsuse istungi päevakorrast.
Seotud lood
ESG juhtimine on vajalik nii suurettevõtetele kui ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. ESG eesmärke, strateegiaid, arengut ja raporteid küsivad partnerid, kliendid, pangad ja regulaatorid. Kuidas ESG abil oma riske ja võimalusi leida?