Sandor Liive: Eesti on energiajulgeoleku riik

Enam ei keskendu arutelu sellele, kuidas tõsta CO2 hinda. Nüüdsest on fookuses kohalike kütuste senisest suurem kasutuselevõtt, mille vajalikkus on teravalt päevakorda tõusnud Krimmi sündmuste taustal.

Just selle tohutu pöörde tunnistajaks olin mai alguses Brüsselis toimunud arutelul, kuhu kogunenud 60 suurima energiafirma juhtidelt oodati vastust küsimusele, kuidas suurendada Euroopa energiajulgeolekut. 21. mail toimus sealsamas energiajulgeoleku konverents, kus nii Euroopa Komisjoni president Barroso, energiavolinik Oettinger kui ka Poola peaminister Tusk möönsid üksmeelselt, et Euroopa Liit peab võtma kasutusele rohkem kohalikke ressursse, et vähendada oma impordisõltuvust Venemaast. Euroopa on asunud otsima tasakaalu kliimapoliitika ja energiajulgeoleku vahel.

Tähelepanuväärne on seegi, et Eestil on uue valmiva energiajulgeoleku strateegia järgi võimalik suurendada Euroopa energiasõltumatust. Juba täna on Eesti ja Taani kõige energiasõltumatumad riigid Euroopa Liidus. Ka päev, kui Eestist saaks energia ülejäägiga riik, ei ole enam uljas unistus. Energiajulgeoleku kõrgeima taseme saavutamine on täiesti tehtav ja see ei ole jäänud Euroopal märkamata.

Ometi on ka sel väärtus, sest energiaallikat on alati võimalik viia mõnes teises riigis asuvasse rafineerimistehasesse. On ju energiakriisi ajal puudus energiaallikatest, mitte töötlemise võimsustest.

Käeulatuses energiaülejääk

Eestil on võimalus muutuda energia puudujäägiga riigist energia ülejäägiga riigiks. Omades energiaülejääki, saame olla kindlad, et meie majandus ja inimesed ei kannata energia puuduse all ning energia on kättesaadav mõistlike hindadega. Nii panustame ka Euroopa energiajulgeoleku eesmärkide täitmisesse, mis omakorda annab väikesele Eestile sõnajõudu Euroopa poliitikas. Mõelgem korraks, miks juhib Euroopa Komisjoni mõjukat kliimadirektoraati Taani esindaja?

Kui peame energiajulgeolekut oluliseks, tuleb läbimõeldult otsustada ja tegutseda kolmes valdkonnas.

1. Eestis tuleb suurendada vedelkütuste tootmist. Põlevkivitööstus peab vahetama prioriteetset suunda elektrist vedelkütustele. Möödunud aastal 17 miljonist tonnist kaevandatud põlevkivist kasutas näiteks Eesti Energia 2 miljonit tonni põlevkiviõli ja 15 miljonit tonni elektri tootmiseks. See vahekord muutub lähiaastatel ja põlevkivi hakkab panustama Eesti energiasõltumatusse uuel moel. Kõigepealt teeme põlevkivist õli. Elektrit valmistame põlevkivigaasist, mis on õlitootmise kõrvasaadus. Protsess on keerulisem, kuid tänu sellele võtame põlevkivist välja märkimisväärselt rohkem väärtust. Lisaks väheneb elektritootmise keskkonnamõju, sest põlevkivigaasist elektrit tootes tekib CO2 varasemast poole vähem. Vedelkütustest saab Eesti jaoks oluline ekspordiartikkel, millest riik teenib igal aastal sadu miljoneid eurosid ja mis annab tööd kümnetele tuhandetele eestimaalastele.

2. Eestil tuleb leida ratsionaalne tasakaal energiasõltumatuse ja keskkonnapoliitika vahel, sest igal tegevusel on negatiivne keskkonnamõju. Siinsele põlevkivitööstusele kohaldatavad keskkonnatasud hõlmavad lisaks tegelikele keskkonnakuludele ka poliitilist lisa, mille eesmärk on vähendada kohaliku põlevkivi kasutamist, kuid mille tulemuseks on ka suurem impordisõltuvus. Otsus, kuidas keskkonnapiiranguid ja -tasusid määrata ja kui palju tõsta-langetada, mõjutab Eesti energiajulgeolekut. Euroopas on uue tasakaalu otsingud alanud. Kas ka Eestis?

3. Eestil on mõistlik kasutada kohalikke ja kõige odavaimaid taastuvenergia tootmise võimalusi. Taastuvenergiast toodetud elekter vajab täna vähem toetust kui taastuvenergiast toodetud vedelkütus. Taastuvatest allikatest elektri tootmisel on Eesti paljude riikidega võrreldes jälle aga eelisseisus: põhimõtteliselt oleks juba homme võimalik Eestis toota praegusest kaks korda rohkem taastuvelektrit ja teha seda tänasest odavamalt.

Eestil on seega, mida Euroopale energiasõltumatuse diskussioonis öelda. Eesti kogemust ja seisukohti energiasõltumatuse saavutamisel võetakse Euroopas kuulda rohkem kui kunagi varem. Murrangu hetk on täna – meil on võimalus saada energiajulgeoleku kerjajast enda ja oma sõprade turvalisuse loojateks.

Loomulikult on energiasõltumatus ka Eesti majanduslik ja poliitiline garantii. Kuid see võiks olla rohkem veel. Miks mitte näiteks osa meie varalise rikkuse allikast ning brändist Euroopas? Kõik võimalused ehitada endale Euroopas tugev energiajulgeoleku bränd, on väikesel Eestil igatahes olemas. Taani ju sai sellega hakkama!