Viimastel nädalatel on rahvusvaheline kogukond analüüsinud võimalike Venemaa vastaste majandussanktsioonide võimalikkust ja mõju. Mitmed analüütikud on viidanud Venemaa suurele sõltuvusele nafta- ja gaasituludest. Jõuline alternatiivide otsimine vene gaasile ja naftale on poliitilise tahte küsimus, kirjutab taastuvenergia koja juht Rene Tammist.
Üks meie naaberriikidest – Rootsi – ajab sisuliselt läbi ilma maagaasita. Veelgi enam, Rootsil puudub riiki kattev maagaasitaristu ning vaid vähesed Lõuna-Rootsi asulad ja ettevõtted saavad tarbida Taanist imporditavat maagaasi. tarbiva riigiga.
Mida on meil tänases keerulises julgeolekusituatsioonis Rootsilt õppida? Seda, et taskukohase ja julgeolekut tagava energiaga varustatuse võib saavutada ka ilma maagaasita.Ent tänane soodne olukord Rootsis ei ole olnud taeva kingitus. Rootsi pani põhimõttelistele ümberkorraldustele energeetikas aluse pärast naftakriisi ligikaudu 40 aastat tagasi. Ajendiks sai asjaolu, et Rootsi majandus sõltus suures ulatuses imporditavatest fossiilsetest kütustest ja oli seetõttu äärmiselt haavatav energiahindade kõikumisest maailmaturul.Uus lähenemine toetus kolmele sambale: ulatuslik kaugküttevõrkude rajamine koos koostootmisjaamade rajamisega, ambitsioonikad energiasäästu standardid ja jõuline taastuvenergia arendamine.Täna moodustavad naftatooted 22% ja maagaas 3% Rootsi primaarenergiatarbimisest ning musta energia osakaal on Rootsis 28-liikmelises Rahvusvahelise Energiaagentuuri liikmeskonnas kõige väiksem. Samas on tänu rasketööstusele tegu ühe energiat enam per capita
2011. aastal vastu võetud kliima- ja energiaplaan näeb Rootsis ette 50% ulatuses taastuvenergia kasutamist aastaks 2020, maagaasi kasutamisest soojuse tootmises üldse loobuda ning aastaks 2030 loobuda musta energia kasutamisest transpordis.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele