Autor: Raigo Neudorf • 31. jaanuar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

AS Liviko turundusdirektor Liivi Tadolder tutvustas klubilistele ettevõtte kahe tuntuima brändi – Viru Valge ja Vana Tallinna kujunemist, ajalugu ja tootearendust.  Mõlemad tooted sündisid Eestis 1960ndatel ehk sügaval nõukogude ajal, kuid on sellest hoolimata kandnud alates sünnist edasi tugevat rahvuslikku identiteeti.

Tadolder märkis, et näiteks likööri Vana Tallinn puhul oli algselt laual kolm nimevarianti: Vana Toomas, Vana Tallinn ja Kevade Uim. „Kuna turiste hakkas tol ajal Eestisse aina rohkem tekkima, otsustati nimetada toode lõpuks ikkagi Vana Tallinnaks,“ märkis Tadolder.Tema sõnul on Vana Tallinna puhul huvitav ka see, et kuigi tegu on Eestis sündinud likööriga, valmib see globaalsetest toorainetest, mis ostetakse sisse Eesti jaoks eksootilistelt turgudelt: Hiinast, Jamaicalt, Madagaskarilt, Indiast, Vietnamist, Indoneesiast ja Haitilt.AS Liviko juhatuse esimehe Janek Kalvi sõnul võib öelda, et peale teadmiste ja seda valmistavate inimeste ei pärine ükski komponent Vana Tallinna sünni juures Eestist.Samas tunnistasid nii Kalvi kui Tadolder, et Liviko ei osanud ette näha seda, kui populaarseks võib mõni toode kujuneda. Kui ettevõte tõi turule Vana Tallinna glögi, oldi tunnistajaks äärmiselt suurele nõudlusele.„Puutusime kokku enneolematute ja prognoosimatute müügikasvudega,“ märkis Kalvi.Ta lisas, et kuna suure nõudluse tõttu oli Vana Tallinna glögi kauplustes läbi müüdud, sai ta end tunda kui kunagine viinavabriku direktor, kellele helistasid sõbrad ja uurisid, kas tema käest oleks võimalik glögi osta.