Eleringi tulud olid 2013. aasta neljandas kvartalis 41,5 miljonit eurot, ärikasum 19,0 miljonit eurot ja puhaskasum 17,7 miljonit eurot.
Eleringi finantsjuhi Peep Soone sõnul ületasid majandustulemused teist kvartalit järjest prognoose peamiselt tänu piiriülese ülekandevõimsuse oksjonituludele, samas kui kodumaise elektri ülekandemahud langesid 2012. aasta sama kvartaliga võrreldes seoses tavapärasest soojema talve ning ka puhkepäevade rohkuse tõttu detsembrikuus.
Tulud kasvasid võrreldes 2012. aasta neljanda kvartaliga 6,6 miljoni, ärikulud aga 4,7 miljoni euro võrra. Tulemuseks oli ärikasumi kasv 1,9 miljonit eurot. Tulude kasvust tuli enamus piiriüleste ülekandevõimsuste oksjonist Eesti ja Läti piiril – 5,0 miljonit eurot. Saadud ülekoormuse tulu avaldab järgmisel tariifiperioodil võrgutasudele vähendavat mõju.
Ärikulude kasvu peamiseks põhjuseks oli bilansi- ning kaoenergia ostukulude suurenemine seoses elektrituru avanemisega ja reguleeritud elektrihinna kadumisega. Finantskulud vähenesid 0,7 miljonit eurot, mille tulemusena puhaskasum suurenes kokku 2,6 miljonit eurot.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rahavoog äritegevusest oli neljandas kvartalis 23,2 miljonit eurot, kuid põhivara investeeringute eest tasuti 68,0 miljonit eurot. Suurimaks investeeringuks oli Eesti ja Soome vahelise elektriühenduse EstLink 1 ost – 38,5 miljonit eurot. Investeeringute finantseerimiseks kasutati pangalaene Euroopa Investeerimispangalt ja Põhjamaade Investeerimispangalt.
Elering on sõltumatu ja iseseisev Eesti elektrisüsteemihaldur, mille peamiseks ülesandeks on kindlustada Eesti tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetne elektrivarustus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.