Autor: Raigo Neudorf • 12. detsember 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Kui ettevõtja on otsustanud, et disain võiks olla ettevõtte järgmiseks arenguhüppeks, siis võib juhtuda, et ta astub sisse Eesti Disainikeskuse uksest. Disainikeskusel on ettevõtja jaoks lahendus - programm Disainivedur. Programmi raames teeb kogenud disainijuht ettevõttes disainiauditi, mis kaardistab suure pildi ja annab suuna disaini rakendamiseks ettevõttes,“ selgitas Oblikas.

Eriti hea on tema hinnangul aga see kui ettevõte astub järgmise sammuna sisse mõne disainibüroo uksest ja tellib sobiva doosi disaini. See tähendab, et ettevõtja on juba asunud disainmõtlemise teele, kuigi strateegilisest disaini kasutusest on veel vara rääkida.Ilmselt tekib ettevõttel esimesi samme tehes ka tagasilööke – disaini rakendamine vajab panustamiseks aega ja raha, sest tegemist on tulevikuinvesteeringuga.„Oluline on kohe alguses mõista disainitööde mahtu. Näiteks disaini rakendamine identiteedi loomisel - disain ei tähenda seda, et disainer tuleb ja joonistab uue logo ning sellega asi lõpeb. Logo on ainult jäämäe tipp ettevõtte identiteedis,“ selgitas Oblikas. „Identiteedini, mis baseerub ettevõtte seest tulenevatel väärtustel (mitte väärtustel, mida disainer või ettevõtja ise välja mõtlevad), jõudmine on suur töö. See töö loob vundamendi, millele kogu muu tegevus üles ehitatakse. Kui vundament on halvasti laotud või pinnas ei kanna, siis maja selle peale tuleb ilmselgelt vildakas.“Järgmine loogiline samm strateegilise disaini kasutamise suunas on disainijuhi või arendusjuhi töökoha loomine. Ettevõttes peab olema keegi, kes saab aru ja usub disaini jõudu ning näeb ja juhib selle kasutamist suures pildis. Ettevõtja poolt peaks olema disainibüroole vastu panna oma inimene, kes genereeritavad uued ideed ettevõttes parimal ja efektiivsemail moel ellu viib. Disainjuhtimise kompetents peab ettevõttes sees olema, muidu jäävad head ideed teostamata.Jane Oblikase sõnul on disaini ja disainmõtlemise toomine ettevõttesse suur muutus, kuid see teekond tasub ennast ära – tulemuseks on käibe ja kasumi kasv.„Iga disaini panustatud euro kasvatab käivet 20 eurot ning kasumit 4 eurot. Seda näitas Suurbritannias tehtud uuring,“ lisas Oblikas..Mida Eesti disainikasutuse uuring näitas ja kui palju tegelikult Eesti ettevõtjad oma arengupotentsiaali ära kasutavad, saab kuulata 18. detsembril toimuval Tööstusdisaini seminaril. Täpsema info seminari kohta leiaate SIIT