Autor: Raigo Neudorf • 10. detsember 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pärast mitmekuulist langust pöördus taas kasvule ka eksport Venemaale. Kui eelmise kuuga võrreldes on eksport kasvanud juba kolmandat kuud järjest, siis ka aastases võrdluses jõudis ekspordimaht peaaegu aastatagusele tasemele.

Oktoobris toetasid ekspordi kasvu enamik olulisemaid kaubagruppe, vaid mineraalsete kütuste väljavedu oli jätkuvalt languses. Võrdselt ligikaudu kümnendiku ulatuses oli septembrikuust suurem masinate ja seadmete, puidu ja puittoodete, muude tööstuskaupade ning transpordivahendite eksport.Eelmise aasta oktoobriga võrreldes oli kiireima kasvuga transpordivahendite väljavedu (30%), mida vedas kahe Eestis valmistatud veesõiduki müük välisturgudele. Puidu ja puittoodete eksport kasvas aastaga ligi viiendiku, nendest küttepuidu ja palgi väljavedu suurenes kolmandiku võrra ning saematerjali müük viiendiku. Mineraalsete kütuste eksport kahanes aastaga 15 protsenti, masinate ja seadmete ning metallide ja metalltoodete väljavedu vähenes 4 protsendi piires.Kõigi kolme kaubagrupi aastane langustempo pidurdus oktoobris oluliselt.Impordis olid aastases võrdluses suurema langusega masinad ja seadmed ning mineraalsed tooted, vastavalt veerandi ja viiendiku võrra. Samas puidu ja transpordivahendite sissevedu kasvas aastaga võrdselt viiendiku. Kuuga suurenes enamiku olulisemate kaubagruppide import, vaid kütuste sissevedu oli väikeses languses.Novembris kaubavahetuses veel olulist paranemist oodata ei ole, sest eelmise aasta novembrikuu võrdlusbaas on oktoobrist märgatavalt kõrgem, ent kuises võrdluses võib nii ekspordi kui ka impordi kasv jätkuda.Eesti Konjunktuuriinstituudi novembri uuringus osalenud tööstusettevõtete ootused eksporttellimuste suhtes olid endiselt küllaltki tagasihoidlikud. 11 protsenti nendest prognoosis tavapärasest suuremaid eksporttellimusi, 63 protsendil jäid tellimused tavalisele tasemele ning 26 protsenti ootasid tellimuste kahanemist.Euroopa Liidus tervikuna ja euroalal paranes majandususaldus juba seitsmendat kuud järjest. ELi majandususaldusindeks oli novembris 102,1 (tõus kuuga 0,4 punkti) ning euroala indeks oli 98,5 (+0,8 punkti).Eesti oluliste ekspordipartnerite majandususaldus oli enamasti kõrgem Euroopa Liidu keskmisest, vaid Soome indeks jäi veel madalamaks, ulatudes 94,5 punktini (tõus kuuga 2,7 punkti). Soomes paranes majanduskonjunktuur nii tööstuses kui ka kaubanduses. Rootsi majandususaldusindeks oli 107,6 (+3,3 punkti), Lätil oli 104.4 (+1.2) ja Leedul 102.3 punkti (-0.7).