Taastuvenergiat toodeti tänavu kolmandas kvartalis seitsmendiku võrra vähem kui aasta tagasi samal ajal ehk kokku 221 gigavatt-tundi.
Taastuvenergia moodustas 11,2 protsenti elektrienergia kogutarbimisest. Eesti elektrienergia tootmise arvestuses moodustas taastuvenergiast toodetud elekter kaheksa protsenti.
„Taastuvenergia aasta esimese üheksa kuu tootmismaht näitab, et taastuvenergia toodang jõuab suure tõenäosusega kokkuvõttes selleks aastaks seatud 11,3-protsendilise sihttasemeni vaatamata eelmisest aastast lõppenud biomassi suuremahulisele toetamisele Narva Elektrijaamades,“ kommenteeris Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.
Kõige enam kahanesid kolmandas kvartalis hüdroenergiast ning biomassist toodetud elektrienergia kogused – vastavalt 62 protsenti kahe gigavatt-tunnini ja 20 protsenti 121 gigavatt-tunnini. Seevastu biogaasist toodetud elektrienergia kogus kerkis 73 protsenti 8,5 gigavatt-tunnini.
Toetust sai kolmandas kvartalis 98 protsenti toodetud taastuvenergiast. Rahalises arvestuses kulus toetusteks nende kolme kuu jooksul 12,3 miljonit eurot, mis on kolm protsenti rohkem võrreldes eelmise aasta sama ajaga.
Kõige enam, 84 protsenti kasvas toetus biogaasist toodetud elektrienergiale. Suurenenud väljamaksete taga on vahepealsel ajal lisandunud tootmisvõimsused ligi 2,5 megavati ulatuses.
Tuuleenergiast toodetud elektrienergiale tehtud väljamaksed suurenesid 62 protsenti, kuna eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes on toetust saavate tuuleparkide hulka lisandunud kokku ligikaudu 50 megavatti tootmisvõimsusi Viru-Nigulas ning Paldiskis.
Hüdroenergia toodangu kahanemise põhjuseks on tõenäoliselt keskmisest sademetevaesem suve lõpp ja sügise algus. Näiteks võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga oli tänavune kolmas kvartal märgatavalt kuivem. Ilmateenistuse andmetel oli keskmine saju hulk tänavu 53 millimeetrit, võrreldes möödunud aasta 87 millimeetriga.
Biomassist toodetud elektrienergia kogust mõjutas lisandunud biomassil töötav Helme elektrijaam, mis alustas tööd möödunud aasta detsembris. Samas oli keskmine välistemperatuur tänavu kolmandas kvartalis veidi kõrgem kui eelmisel aastal, vähendades põhiliselt biomassi kütusena kasutavate elektri- ja soojusenergia koostootmisjaamade toodangut.
Biomassist toodetud koguste hulka ei ole esialgu arvestatud Iru prügiploki toodangut, kuna puudub selge alus prügis sisalduva taastuvenergia osa arvutamiseks.
Tõhusa koostootmise toetust taotlesid tootjad tänavu kolmandas kvartalis 40 protsendi võrra rohkem kui aasta tagasi, kuid kokku siiski vähem kui ühe miljoni euro ulatuses.
Seotud lood
Eesti ettevõtete jaoks on käes väga keeruline aeg, millele annavad hoogu erinevad maksumuudatused ja üleüldine kiire palgatõus, pärssides eriti tööstus- ja tootmissektori konkurentsivõimet. Logistikaettevõtte DSV Estonia tegevjuht Alvar Tõruke tõdeb, et olukord on veidi sarnane 1990. aastatele, mil Eesti vabaks sai ning tuli hakata oma riiki looma ja leiutama.
Hetkel kuum
Üks esikolmiku firma olnud ka kolm aastat järjest Äripäeva gasell-ettevõte.
“Kui regulatiivsed piirangud muutuvad liiga keeruliseks, kaalume tootmise viimist Eestist välja”
Tagasi Tööstusuudised esilehele