• 12.06.13, 12:23
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lugeja küsib: kui tihti ja kui kaua võib tööline tööajal suitsetada?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi.
Tubakatoodete tarbimise piirangud ja keelud on sätestatud tubakaseaduse (edaspidi TubS) paragrahvides 29 ja 30. TubS § 30 lg 1 sätestab, et TubS §-s 29 nimetamata juhtudel otsustab ruumis või piiratud maa-alal suitsetamise lubamise vastavalt ruumi või piiratud maa-ala valdaja enda äranägemisel, arvestades käesoleva paragrahvi lõikeid 3 ja 4 ning käesoleva seaduse § 31.
Seega on tööandjal  õigus enda territooriumil suitsetamine ära keelata või kohustada töötajat suitsetamise soovi korral seda tegema vastavalt selleks ettenähtud ruumis või alal.Tööaja korralduse aluseks on ettevõttes üldjuhul tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele, milles määratakse kindlaks muuhulgas tööaja algus, lõpp ja tööpäevasisesed vaheajad. Tööpäeva kestel peab tööandja andma töötajale lõunavaheaja kestusega 30 minutit kuni 1 tund, mida ei arvata tööaja hulka ja mida töötaja võib kasutada oma äranägemisel.Lisaks sellele on teatud töötingimuste korral tööandjal kohustus anda veel täiendavaid tööaja hulka arvatavaid vaheaegasid. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel peab tööandja võimaldama töötajale suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavad vaheajad.Seda, millal vastavad pausid antakse, reguleerib ja hindab tööandja ning pauside kasutamise kord tuleb töötajatele teatavaks teha . Kui tööandja peab vajalikuks kehtestada erireeglid töökohas suitsetamisele, siis võiks need olla sätestatud töökorralduse reeglites, mis on töötajale täitmiseks kohustuslikud.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.12.25, 12:35
Tark energiamajandus peaks olema ettevõtete strateegiline valik
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele