Majandusanalüütik Hardo Pajula sõnul on Eestis põlevkivist saadava energia turuväärtus suurusjärgus 800-900 miljonit eurot aastas.
„See ei tundu suur summa, kui olete näiteks USAst pärit, kuid peab silmas pidama kui väike on Eesti majandus. Eesti majandus on väga väike, meie SKP on 19 miljardit eurot aastas. Kokkuvõttes on põlevkivitööstuse toodangu osakaal kogu riigi SKP-st ca 5%, kui mitte rohkem,“ ütles Pajula eile alanud rahvusvahelisel põlevkivisümpoosionil.
Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektori Erkki Truve sõnul on tähtis, et eestlased panustaksid jätkuvalt sellesse, et olla põlevkivitööstuse esirinnas.„Eelmise sajandi 30ndatel oli TTÜ rektor Paul Nikolai Kogerman – mees keda võib nimetada põlevkivikeemia rajajaks maailmas,“ rääkis Truve, kelle sõnul on Eesti olnud aastaid põlevkivi teaduslike uuringute üks eestvedajaid.Samas tõi ta välja, et ülemaailmse teadusajakirja Oil Shale järgmine number, mida antakse välja Eestis, ei sisalda ühtki artiklit, mille autor oleks eestlane.„See näitab, et maailmas tehakse üha enam põlevkivialaseid uuringuid. Peame pingutama, et olla ka tulevikus selles valdkonnas konkurentsivõimelised.“ lisas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Lift on investeering 15–20 aasta tööefektiivsusesse, ohutusse ja kulukontrolli. Kuid millal eelistada soodsat standardlahendust ja millal nõuab objekt erilahendust, mis projekteeritakse konkreetsete mõõtude, koormuste ja regulatsioonide järgi? Projecta Balti OÜ müügijuht Sven-Erik Talivere selgitab, mida jälgida tõsteplatvormide, kaubaliftide ja magnetiliste tõsteseadmete puhul projekteerimisest kuni investeeringu tasuvuseni.