Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
MKM: aprillis vedas ekspordi kasvule elektroonikatööstus
Peale mineraalsete kütuste ning metallide ja metalltoodete müügi suurenes ka kõikide teiste kaubagruppide väljavedu.
Statistikaameti andmeil kasvas eksport eelmise aasta aprilliga võrreldes 6% ja import 8%. Kuna ekspordi- ja impordihinnad on aastaga langenud, siis hindade mõju arvestades olid kasvud mõne protsendi võrra kõrgemad. Märtsiga võrreldes suurenes eksport 7% ja import 8%.
Impordi ennakkasv ekspordi ees tõstis kaubavahetuse bilansi puudujäägi aprillis 134 miljoni euroni, mis oli kolmandiku võrra suurem kui aasta tagasi. Eelneva kuuga võrreldes kasvas väliskaubanduse defitsiit ligikaudu kümnendiku ulatuses.
Suurima osatähtsusega masinate ja seadmete eksport kasvas aastaga 13%. Nendest ligi poole moodustasid mobiilsideseadmed, mida müüdi välisturgudele eelmise aasta aprillist samuti ligi poole võrra enam. Olulisematest ekspordi kaubagruppidest kasvas kõige kiiremini keemiatoodete väljavedu (1,6 korda), selle taga oli osaliselt väetiste müügi hüppeline kasv. Ka puidu ja puittoodete ekspordi aastakasv kiirenes märgatavalt ja ulatus 23%ni, tugeva kasvuga olid nii ümarpuit, saematerjalid kui ka ehitusdetailid.
Impordis toimusid sarnased arengud ekspordiga. Enamiku kaubagruppide sissevedu kasvas aastaga. Lisaks metallidele ja kütustele kahanes veel transpordivahendite import.
Mais võib prognooside kohaselt jätkuda ekspordi ja impordi mõõdukas kasv. Konjunktuuriinstituudi aprilli uuringus osalenud tööstusettevõtete ootused eksport-tellimuste osas järgnevaks kolmeks kuuks olid juba palju optimistlikumad kui jaanuaris. Tavapärasest suuremaid eksporttellimusi prognoosis 32% tööstusettevõtteist, mis oli kaheksa protsendipunkti enam kui jaanuaris. 55% ettevõtteist ootas tavalisel tasemel tellimusi ning 14%-l jäid tellimused alla tavalise taseme. Eksporttellimuste saldo tõusis +18 punktini, jaanuaris oli saldo vaid +1.
Mais paranes nii Euroopa Liidus tervikuna kui ka Eestis majandususaldusindeks, tõustes kuuga vastavalt 1,1 punkti, 90,8ni ja 0,8 punkti, 102 punktini. Majandususaldus oli üle ajaloolise keskmise jätkuvalt Balti riikides Lätis 104,4 (0,6) ja Leedus 102,9 (-1,4). Meie kahe olulisema kaubanduspartneri Rootsi ja Soome majandususaldusindeksid olid küll endiselt kõrgemad ELi keskmisest, ent langesid kuuga vastavalt 1,4 punkti 97,8ni ja 0,2 punkti 92,5 punktini, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Seotud lood
Maikol Kriiva on sõitnud Ferrari ja Lamborghiniga, kuid kui ta peaks valima auto, millega tahaks päriselt iga päev sõita, eelistab ta Chevrolet Corvette C8-t. „Ta näeb välja nagu superauto ja temaga saab päriselt sõita,“ tutvustab Kriiva oma garaažis kollektsiooni värsket pärlit. Nii mõnegi mehe lapsepõlve mudelautode kogu vingemaid eksemplare meenutav 6,2 liitrise V8 mootoriga on päris mis päris. Istu sisse, vajuta nupust käima ja naudi terviseks, kuidas sõidad kolme ja poole sekundi pärast sajaga nagu Smilersi laulus.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
4
Viimased uudised
Kebja: Eestisse mahuks 1–2 suurt andmekeskust
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele