Autor: Raigo Neudorf • 4. juuni 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Priit Tamm: autotööstuses loetakse raha väga täpselt

Maikuu viimasel päeval võõrustas Äripäeva Tööstuse klubi Raasikul asuv AS Mistra-Autex, mis valmistab tooteid nimekatele autotööstustele.

Mistra-Autexi klientide hulka kuuluvad selliseid tuntud automargid nagu Volvo, Mercedes, Volkswagen, BMW, Jaguar, Range Rover jt.

Kuigi ettevõttel on nimekad kliendid, ei tähenda see Mistra-Autexi tegevjuhi Priit Tamme sõnul veel seda, et selles tööstusharus kõrgeid kasumimarginaale teenitakse.„Autotööstuses on hinnad madalad – see pole miljonibisnes,“ toetub Tamm Mistra-Autexi kogemusele. „See on ka põhjus, mis me oleme samaaegselt sees veel mööblitööstuses ja raskeautotööstuses – seal on marginaalid suuremad.“Ta lisab, et tavalises autotööstuses on mahud suured ja Mistra-Autex elabki suuresti mahu peal. „Raha loetakse selles tööstusharus väga täpselt.“Mistra-Autexi Raasikul asuv tootmine meenutab kohati suurt õmblusvabrikut, kus erinevate tekstiilmaterjalide, riiete ja vaipade rullid ootavad kõrgetes kuhjades tootmisse saatmist. Vahe tavalise õmblustsehhiga on see, et kõnealused riiderullid kaaluvad ilmselt sadu kilosid ja nende transportimiseks kasutatakse tõstukeid. Võib tunduda üllatavana, kuid Mistra-Autexi poolt töödeldud vaipu on ühes autos ca 80 ruutmeetri jagu. See puudutab erinevaid isolatsioonimaterjale, vaipu, filtreid jne. Seejuures ei valmista ettevõte sõidukitele istmekatteid, küll aga erinevaid nõeltöödeldud-  ja taftingvaipu.See, et Mistra-Autexist on saanud tänaseks partner tuntud autotööstustele, on enam kui 25 aasta pikkuse töö tulemus. Nimelt rajati Mistra-Autex 1986. aastal NSVLi autotööstuse vajaduste rahuldamiseks ning kõik Nõukogude Liidus valmistatud Ladad, Moskvitšid ja Volgad olid sisustatud Mistras toodetud vaipadega.1993. aastal ettevõte erastati ja 51% ettevõttest läks väliskapitali kontrolli alla. 2005. aastal ostsid aga kohalikud ettevõtjad välisosaluse välja ning hetkel on tegu sajaprotsendiliselt Eesti kapitalile kuuluva ettevõttega.Esimesed tooted lääne autotööstusele valmisid Mistras 1995. aastal, mil ettevõttel õnnestus oma kliendiks saada Scania. 1998. aastal tehti esimene tarne Volvole,  millele järgnesid 2009. aastal Volkswagen ning 2010. aastal BMW ja Mercedes. Nimekiri automudelitest, millele Mistra täna oma vaipu valmistab, on üsna pikk ning hõlmab selliseid nimesid nagu Jaguar X, Volvo XC90, Volvo S80, BMW 3. ja 5. seeria, Mercedes R, Range Rover, RR Sport jne.Suure osa Mistra-Autexi toodetest moodustavad rullvaibad, samuti valmistab ettevõte erinevaid vormitud tooteid nagu istmete seljatagused, pagasi põhi, pagasi küljed ja lagi. Lisaks valmistatakse nii tekstiilist kui plastist automatte.Oma senise kogemuse põhjal julgeb Priit Tamm soovitada autoostjatele, et sõiduk tasub soetada siis, kui konkreetset mudelit on juba aasta jagu toodetud.„Vahepealsed muutused on teinekord päris suured – vahel on uuel autol erinevaid niginaid ja naginaid, mida autost kuidagi välja ei saa. Olge vähem popid ja ostke teise aasta masinaid,“ soovitab Tamm. Samas lisab Mistra-Autexi juht, et põhimõtteliselt on talle teada, milliseid Volvo mudeleid on lähiaastail oodata autokauplustesse.„Ma oskan täna öelda, millised Volvo mudelid tulevad välja aastani 2020 – ma tean, millised need autod on, millised hakkavad nad välja nägema, on nad sportlikud või mitte.“Loomulikult on tegu konfidentsiaalse infoga, kuid Tamme sõnul võibki autotööstust käsitleda ühe suure perekonnana, kus on oluline roll üksteise usaldamisel.„Autotööstus on väga poliitiline – ainult hinna alusel otsuseid ei langetata. Seal kehtib mingisugune X-faktor, millega sa jala selle tööstuse uksevahele saad. Nii et ma võin olla hinna poolest küll kallim, aga mul on olemas see miski, mille pärast just mind valitakse,“ selgitab Tamm. 

 

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077