• 03.04.13, 11:24
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Uuring: Eesti firmad kasutavad disaini tagasihoidlikult

Eesti Disainikeskuse tellitud uuringu (Disainikasutus Eesti ettevõtetes ja sihtasutustes) kohaselt kasutavad Eesti ettevõtted disaini jätkuvalt tagasihoidlikult.
Samas näevad need ettevõtted, kes on viimase kahe aasta jooksul kasutanud professionaalset disainiteenust, peamise praktilise kasuna paranenud kliendirahulolu ja kasvanud konkurentsivõimet.
TNS Emor poolt läbiviidud uuringu eesmärk oli kaardistada disainikasutus nii era- kui riigiosalusega ettevõtetes ja sihtasutustes. Disainikeskuse juhi Jane Oblikase sõnul annab uuring hea ülevaate, millisel tasemel Eesti ettevõtted disaini kasutamisel hetkel on.“Millegipärast disaini rolli ja olulisust, eriti just uute toodete ja teenuste puhul, alahinnatakse. Disain toob innovatsiooni n-ö maapeale, muutes need kasutajasõbralikuks. Just kasutajasõbralikkus on see, mis ettevõttes lisandväärtust loob. Tervikuna kasutavad aga meie ettevõtted veel üsna vähe professionaalset disaini – vaid 33% ettevõtjatest on viimase kahe aasta jooksul seda teinud. Samas 43% disaini kasutanud Eesti ettevõtetest leiab, et see on suurendanud kliendirahulolu ning 40% ettevõtetest usuvad, et disain on suurendanud nende konkurentsivõimet,” selgitas Oblikas.TNS Emori uuringujuht Jaanika Hämmali hinnangul ei oska ettevõtted tulenevalt madalast teadlikkusest näha disaini kasutamist olulise konkurentsieelisena.“Kuigi uuritud ettevõtted disainil oma konkurentsivõimes olulist kohta ei näe, on kaks kolmandikku neist siiski viimase paari aasta jooksul mingit liiki disaini kasutanud. Kõige enam on kasutust leidnud graafiline ning digitaal- ja multimeediadisain. Uusi tooteid ja teenuseid turule toonud ettevõtted on suuremad disainikasutajad ja ka vastupidi: ettevõtted, kes kasutavad enam disaini, toovad turule uusi tooteid ja teenuseid. Disainikasutuse positiivne mõju on näha toote- ja teenusearendusega tegelevate ettevõtete suuremast ekspordiaktiivsusest ning viimaste aastate käibekasvust,” selgitas Hämmal.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.06.25, 10:39
Majandusekspert Valeria Kiisk: Eesti majandus vajab eksporti, kuid eksport vajab kindlat riskijuhtimist
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele