• 07.03.13, 11:52
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Illegaalselt hangitud puit on Euroopa Liidus keelatud

Alates läinud pühapäevast on ettevõtetel keelatud Euroopa Liidu turul turustada illegaalset puitu, kuna 3. märtsil jõustus Euroopa Liidu puidumäärus.
Mittetulundusorganisatsioon NEPCon peab määruse jõustumist oluliseks murdepunktiks legaalse puidu tarnimisel ning prognoosib, et määrus pigem tugevdab kui pärsib tööstusettevõtete tegevust kogu Euroopas. 
Maailmapanga, Interpolii ning ÜRO keskkonnaprogrammi UNEP andmete kohaselt on ebaseaduslik raie suur äri, mille aastane käive on vähemalt 10-15 miljardit USA dollarit. Tihti on ebaseadusliku puiduäri taga südametunnistuseta kriminaalid, kes oma tegutsemisjälgi osavalt ka peita oskavad.Kiirelt kuritööpaigalt lahkudes lõikavad nad kasu ebaseaduslikult raiutud materjali piiriüleste tehingute pealt. See annab aga oma osa kliima soojenemisele, põhjustab suurt kahju kohalikule kogukonnale ning loodusele. Kõigele eelnevale lisaks jääb riigil saamata maksutulu. Seega turustatakse illegaalset puitu legaalse puiduga võrreldes ebavõrsetel alustel, kuna maksmata maksude arvelt on seda võimalik turustada odavamalt.Euroopa Liit on sihtkohaks nii illegaalsele kui ka legaalsele puidule. Hiljutise raporti kohaselt tarbivad neli võtmeturgu – Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid ning Hiina ja Jaapan – üle 80 protsendi maailmas illegaalselt raiutud puidust.„Euroopa Liidu puidumääruse tähtsust ei saa üle hinnata.  See määrus on suur samm edasi tõkestamaks maailmas ühe kõige laiahaardelisema kuriteo – ebaseadusliku metsaraie, toimumist,“ kommenteeris NEPCon’i tegevdirektor Peter Feilberg.Eeldatavalt mõjutab see muudatus seadusandluses märkimisväärselt ülemaailmset puiduäri.„Arvestades Euroopa Liidu turu suurust ning ELi puidumääruse poolt sätestatud detailseid nõudeid puidu päritolu tõendamise kohta, võib eeldada, et määrus mõjutab oluliselt puittoodetega kauplemist üle maailma.  See võib olla kõige tähtsam siiamaani vastu võetud metsandusega seotud määrus maailmas“, ütles Feilberg.Määrus rakendus 3. märtsil üle kogu Euroopa Liidu, sh ka Baltimaades. ELi puidumäärus keelustab illegaalset puidu sisaldavate toodete turustamise Euroopa Liidu turul. Määruse nõuete kohaselt peab Euroopa ettevõtetel, kes kauplevad puit- või pabertoodetega, olema välja töötatud ning juurutatud nõuetekohase hoolsuse süsteem (due diligence system), mis minimaliseeriks illegaalse puidu kasutamise riski nende tarneahelas.„Euroopa Liidu puidumäärus võib olla paljudele ettevõtetele raskusi põhjustav, kuna selle eesmärgiks juba loomisel oli põhjustada tõelisi muutusi puidusektoris,” märkis Feilberg. „Muutust on kindlasti vaja ning küsimus ei ole selles kas vaid kuidas neid raskusi ületada. Koos teiste sarnaste juriidiliste süsteemidega Ameerika Ühendriikides ning Austraalias, soodustab ELi puidumäärus  juba praegusel hetkel innovaatilisi lahendusi. On märgata tööstusi, mittetulundusorganisatsioone, sertifitseerimisskeeme, kaubandusorganisatsioone ning valitsusasutusi, kes otsivad ning töötavad aktiivselt välja lahendusi, mis töötavad tööstuse heaks“.Tema sõnul on tarnijariigid, eriti kõrge riskiga piirkondades, samuti tegutsemas selle nimel, et karmistunud nõuded puidu legaalsuse tõendamisel ei oleks piiravaks teguriks puidu ekspordil. Nendel turgudel on aktiviseerunud ettevõtete FSC sertifitseerimine.Feilberg lisas, et määrus edendab efektiivse ning läbipaistva tarneahela loomist, mis tõenäoliselt loob eelise maailmas, kus loodusressursse napib.„Üha enam kliente soovib teada, millisest maailma piirkonnast on ostetavad puittooted pärit, kuna nii on võimalik kindlustada loodusvarade jätkusuutlik kasutamine.”ELi puidumäärus on suuremaks väljakutseks väikestele- ja keskmistele ettevõtetele, kellel on kasutada  piiratud vahendid enda uute nõuetega vastavusse viimiseks. Euroopa Liidu ettevõtted riskivad sanktsioonidega, juhul kui nad ei vasta määruse nõuetele; väljaspool ELi asetsevad ettevõtted riskivad aga turu kadumisega, kui nad ei suuda tagada piisavat dokumentatsiooni kauba päritolu kohta.„Selgelt on vaja väike- ja keskmisi ettevõtteid toetada, et nad järje peale aidata,” märkis Feilberg.„Koos asjakohaste juhendite ja abivahenditega on ka sellised ettevõtted suutelised kohanema uue turuolukorraga. Juba on olemas mõned sellised lahendused ning kindlasti lisandub neid aja jooksul juurde, muutudes ka efektiivsemateks ning täiuslikumateks. Ma siiralt loodan, et ELi puidumäärusest kujuneb välja tugev argument meie metsade kaitseks“.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 26.09.24, 13:15
DSV tegevjuht Alvar Tõruke: oleme tagasi ajas, kus peame hakkama Eestit uuesti leiutama
Eesti ettevõtete jaoks on käes väga keeruline aeg, millele annavad hoogu erinevad maksumuudatused ja üleüldine kiire palgatõus, pärssides eriti tööstus- ja tootmissektori konkurentsivõimet. Logistikaettevõtte DSV Estonia tegevjuht Alvar Tõruke tõdeb, et olukord on veidi sarnane 1990. aastatele, mil Eesti vabaks sai ning tuli hakata oma riiki looma ja leiutama.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele