Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ruta Arumäe: tootlikkus pole pea üldse kasvanud
Järgneb Ruta Arumäe kommentaar:
Kes kiirendas majanduskasvu?
Neljandas kvartalis kiirenes majanduskasv 3,7 protsendini, mis oli veidi kiirem meie ootusest (3,5%) ning ületas veelgi enam konsensusootust (3,2%).
Aasta kasv kokku (3,2%) oli seega üsna hea tulemus heitlikes maailmamajanduse oludes ja annab põhimõtteliselt aimu sellest, kui palju on majanduse kasvuvõimekus ilma välisnõudluse ja laenuraha toeta. Ja samas suurusjärgus kasvuks peaks võimekust ka selleks aastaks olema. Tagasilöögid on loomulikult jätkuvalt kerged tulema, kuid ka paranemisvõimalusi on rohkem kui eelmisel aastal.
Detsembrikuine ekspordi langus (-5%) tõmbas neljanda kvartali ekspordikasvu alla 4%-le kolmanda kvartali 8%-lt, kuid see-eest sisenõudluse kasv arvatavasti kiirenes aasta lõpus. Viimane nähtub nii impordi jõudsast kasvust viimases kvartalis kui ka SKP veduritena välja toodud sektoritest neljandas kvartalis, milleks olid info ja side, veondus ja kaubandus. Täpsemaid detaile valdkonniti ei ole teada, kuid teada on, et jaekaubanduse kasvud aasta lõpus veidi aeglustusid.
Veidi üllatava asjaoluna tekkis küsimus, et kas tõesti on ehitus juba oma rolli vedurina kaotanud ning vaatamata sellele sisenõudlus ikkagi kiirenes? Sel juhul on sisemajandus oodatust veelgi tugevam. Peab märkima, et veduritena väljatoodud valdkonnad olid üsna ebatraditsioonilised.
Ekspordi kasvud on kuiselt väga volatiilsed ning detsembrikuine langus võis vabalt olla järgnev nähtus eelmise kuu päris priskele kasvule. Samas ei saa eitada, et eksporditellimuste indikaator 2012. aasta teises pooles üha halvenenud on, koos eurotsooni majanduslangusega. Siiani on eksport vaatamata detsembri langusele väga hästi vastu pidanud välisnõudluse aeglustumisele.
Meie arvates on maailmamajanduses nüüdseks kasvu (või siis languse) põhi saavutatud ning sel aastal ootame vaikset ning aeglast taastumist. See tähendab, et ka ekspordi osas võiks vaikne kasv siiski jätkuda, vähemalt neljanda kvartaliga sarnases tempos.
Ekspordi langusele vastukaaluks paranes veidi välisturistide sissevool detsembris, aidates veidi jaekaubandust ning teenuste eksporti. Turistidest suurima osa moodustavad soomlased ning nende külaskäikude vähenemine 1% võrra oli peamiseks turistide arvu kasvu pidurdavaks asjaoluks. Kuna soomlaste majandusolukord lähiajal oodatavalt edasi üsna vilets püsib, siis turistide sissevoolu osas püsivamat paranemist ei ootaks.
Töötud müüma ja masinate taha?
Majanduskasv toob kaasa ka töökohtade loomise ning seega töötuse vähenemise. Tööpuudus vähenes neljandas kvartalis veidi kiiremini (9,3%-le) kui meie ootus oli (9,6%), kuid ka majanduskasv kiirenes veidi enam. Töötuse määra vähenemine ei ole veel kuigi märkimisväärselt pidurdunud, kuid see ootus meil järgmiseks aastaks jätkuvalt on. Hõivatute arvu kasv aastaga oli neljandas kvartalis isegi veidi kiirem (1,7%) kui kolmandas kvartalis (1,1%), kuid märgatavalt aeglasem eelmise aasta esimesest poolest.
Hetkel kuum
Hõive kasvas neljandas kvartalis kõige enam nendel tegevusaladel, mis olid ka majanduskasvu vedurid: veondus, info ja side. Töötlevas tööstuses tõmmati aga päris märgatavalt töötajate arvu koomale (8,2%), ning see on kestnud juba kolm kvartalit. Eksporditurgude vähenev nõudlus sunnib sektorit kohanduma. Tööstusettevõtete küsitlused ei näita lähiajal, 3-6 kuu perspektiivis, ka plaane muutuste suunas. Tööstusettevõtete küsitluste saldo on kergelt töötajate vähendamise poolel, kuid samas on hinnangud püsinud üsna muutumatuna juba üle aasta.
Tööturul toimuvad vaikselt ka struktuursed muutused. Kuna osad sektorid kahanevad ja teised kasvavad, siis peavad osad töötajad liikuma teistesse valdkondadesse.
Aasta suurim laieneja oli haldus- ja abitegevuste valdkond, mis oma töötajaskonda 25% võrra suurendas. Suuremad tööhõive suurendajad möödunud aastal olid veel info ja side, haridus, veondus ja põllumajandus. Töötajaid vähenes enim töötlevas tööstuses ja mäetööstuses.
Positiivse muutusena võib vaadelda sedagi, et lõpuks ometi on jõutud töötuse määra vähenemisega sinnamaani, kus see on vaikselt paranenud ka kõige pikemaajaliste töötute arvelt. Mida lühemat aega töötud, seda kiiremini nende töötuse määr vähema hakkas. Aga ka lühiajaliste töötute osas on veel paranemisruumi, ehk siis, päris otsa inimesed saama veel ei hakka, keda tööle võtta.
2012. aastaga kokku suurenes hõive 3%, aasta varem, 2011. aastal, aga 7%, ehk siis enamvähem samas tempos nagu majanduskasv. Mis tähendab, et tootlikkus ei ole peaaegu üldse suurenenud. Nüüd on aeg taas tootlikkuse suurendamisega tegelema hakata ning täiendavat tööjõudu pole kuigi palju juurde palgata tarvis. Seetõttu arvan jätkuvalt, et hõive kasvutempo hakkab 2013. aasta jooksul pidurduma, seda ka vaatamata sellele, et majanduskasv marginaalselt kiireneda võib.
Võrreldes kriisi tipuga on kõige kiiremini töötute arv vähenenud ehitajate ja elektroonika erialaga töötajatel, aga ka tootmise eriala inimeste hulgas, samas on sellise erialaga inimesi veel töötute hulgas kirjas hulgi. Vakantse on saadaval kõige enam teenindus- ja müügitööle, oskustööliste, masinaoperaatorite ja lihttööliste hulgas. Pealtnäha ei paista nagu päris lahendamatu ülesanne, see tööpuudus?
Seotud lood
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.
Enimloetud
1
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele