Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Noored ei taha Ida-Virumaa keemiatööstuses tööle asuda
Meybaum märkis, et keemiatehnoloogia inseneridest pole põlevkiviõli ja –keemiatööstusel hetkel veel puudust, kuid samas pole ka keemia eriala kuigi populaarne.
„Kõrgkoolid valmis insenere ette ei valmista, pigem loodusteaduste magistreid. Küll aga vajab täna insenere Molycorp Silmet. Probleem on pigem selles, et noored ei taha keemiatööstusesse - mis asub Ida-Virumaal - tööle tulla. Tihti pole ka palgaootused korrelatsioonis kompetentsiga,“ selgitas Meybaum.Tema kinnitusel kulub noorel magistril peale ülikooli tavaliselt 3-5 aastat inseneriks kasvamiseks ning alles siis toimub ka spetsialistide vastav tasustamine.Meybaum lisas, et Ida-Virumaa ettevõtted tegelevad hetkel ise aktiivselt uute töötajate leidmise ja ettevalmistamisega ning selle nimel toetades stipendiumiga üliõpilasi, oodatakse neid ettevõtetesse praktikale, tehakse koostööd ülikoolidega jne.Keemiatööstusele operaatoreid valmistatakse ette Ida-Virumaa Kutshariduskeskuses, kütuste - ja keemiatehnolooge aga TTÜ Ida-Virumaa kolledžis.
Seotud lood
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele