Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Noored ei taha Ida-Virumaa keemiatööstuses tööle asuda
Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevdirektori Hallar Meybaumi sõnul pole keemia eriala noorte seas kuigi popp ning noored keemikud ei soovi Ida-Virumaal asuvatesse keemiatööstusettevõtetes naljalt tööle asuda.
Meybaum märkis, et keemiatehnoloogia inseneridest pole põlevkiviõli ja –keemiatööstusel hetkel veel puudust, kuid samas pole ka keemia eriala kuigi populaarne.
„Kõrgkoolid valmis insenere ette ei valmista, pigem loodusteaduste magistreid. Küll aga vajab täna insenere Molycorp Silmet. Probleem on pigem selles, et noored ei taha keemiatööstusesse - mis asub Ida-Virumaal - tööle tulla. Tihti pole ka palgaootused korrelatsioonis kompetentsiga,“ selgitas Meybaum.Tema kinnitusel kulub noorel magistril peale ülikooli tavaliselt 3-5 aastat inseneriks kasvamiseks ning alles siis toimub ka spetsialistide vastav tasustamine.Meybaum lisas, et Ida-Virumaa ettevõtted tegelevad hetkel ise aktiivselt uute töötajate leidmise ja ettevalmistamisega ning selle nimel toetades stipendiumiga üliõpilasi, oodatakse neid ettevõtetesse praktikale, tehakse koostööd ülikoolidega jne.Keemiatööstusele operaatoreid valmistatakse ette Ida-Virumaa Kutshariduskeskuses, kütuste - ja keemiatehnolooge aga TTÜ Ida-Virumaa kolledžis.
Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.