Autor: Raigo Neudorf • 4. jaanuar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Meybaum märkis, et keemiatehnoloogia inseneridest pole põlevkiviõli ja –keemiatööstusel hetkel veel puudust, kuid samas pole ka keemia eriala kuigi populaarne.

„Kõrgkoolid valmis insenere ette ei valmista, pigem loodusteaduste magistreid. Küll aga vajab täna insenere Molycorp Silmet. Probleem on pigem selles, et noored ei taha keemiatööstusesse - mis asub Ida-Virumaal - tööle tulla. Tihti pole ka palgaootused korrelatsioonis kompetentsiga,“ selgitas Meybaum.Tema kinnitusel kulub noorel magistril peale ülikooli tavaliselt 3-5 aastat inseneriks kasvamiseks ning alles siis toimub ka spetsialistide vastav tasustamine.Meybaum lisas, et Ida-Virumaa ettevõtted tegelevad hetkel ise aktiivselt uute töötajate leidmise ja ettevalmistamisega ning selle nimel toetades stipendiumiga üliõpilasi, oodatakse neid ettevõtetesse praktikale, tehakse koostööd ülikoolidega jne.Keemiatööstusele operaatoreid valmistatakse ette Ida-Virumaa Kutshariduskeskuses, kütuste - ja keemiatehnolooge aga TTÜ Ida-Virumaa kolledžis.