Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevdirektori Hallar Meybaumi sõnul pole keemia eriala noorte seas kuigi popp ning noored keemikud ei soovi Ida-Virumaal asuvatesse keemiatööstusettevõtetes naljalt tööle asuda.
Meybaum märkis, et keemiatehnoloogia inseneridest pole põlevkiviõli ja –keemiatööstusel hetkel veel puudust, kuid samas pole ka keemia eriala kuigi populaarne.
„Kõrgkoolid valmis insenere ette ei valmista, pigem loodusteaduste magistreid. Küll aga vajab täna insenere Molycorp Silmet. Probleem on pigem selles, et noored ei taha keemiatööstusesse - mis asub Ida-Virumaal - tööle tulla. Tihti pole ka palgaootused korrelatsioonis kompetentsiga,“ selgitas Meybaum.Tema kinnitusel kulub noorel magistril peale ülikooli tavaliselt 3-5 aastat inseneriks kasvamiseks ning alles siis toimub ka spetsialistide vastav tasustamine.Meybaum lisas, et Ida-Virumaa ettevõtted tegelevad hetkel ise aktiivselt uute töötajate leidmise ja ettevalmistamisega ning selle nimel toetades stipendiumiga üliõpilasi, oodatakse neid ettevõtetesse praktikale, tehakse koostööd ülikoolidega jne.Keemiatööstusele operaatoreid valmistatakse ette Ida-Virumaa Kutshariduskeskuses, kütuste - ja keemiatehnolooge aga TTÜ Ida-Virumaa kolledžis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.