Töötleva tööstuse valdkonnas iseloomustas kiire hinnakasv novembris toiduainetööstust, kus toodang kallines aastaga 6,3 protsenti, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM).
Haru siseselt vedasid hinnatõusu kalatööstus ja lihatööstus, kus hinnad suurenesid aastaga vastavalt 16 ja 9 protsenti. Samuti on tootjahindade kasv kiirenenud piimatööstuses, mida mõjutab jälle kasvule pöördunud piima kokkuostuhind.
Keskmisest oluliselt kõrgem oli hinnakasv veel keemiatööstuses ning kummi ja plastitööstuses, kus hinnad tõusid aastaga vastavalt 6,1 ja 5 protsenti. Hindade langus on olnud tugevam jookide tootmises, kus toodang odavnes aastaga 4,3 protsenti.Kui tootjahinnad hakkasid novembris kuises võrdluses taas tõusma ja aastakasv kiirenes, siis ekspordihinnad langesid teist kuud järjest ning ka aastane hinnatõus pöördus langusse. Oktoobrist olid ekspordihinnad keskmiselt 0,8 ja eelmise aasta novembrist 0,2 protsenti madalamad. Konkurentsivõimelisena püsimiseks välisturgudel on Eesti eksportöörid sunnitud oma toodete hindu langetama.Impordihinnad kahanesid samuti teist kuud järjest (-1,2%), ent aastaga veel püsis 1,7-protsendiline hinnatõus. Impordihindu mõjutab jätkuvalt enim nafta maailmaturuhinna muutus, samas kuuga on märgatavalt langenud ka põllumajandussaaduste sisseveohinnad.Novembris oli aastases võrdluses endiselt suurimas languses palgi väljaveohind -12 protsendiga, tulenevalt madalast välisnõudlusest. Ka elektroonikatoodete ekspordihinnad olid jätkuvalt langustrendil, samas nende aastane hinnamuutus on olnud stabiilselt 3 protsendi piires. Suurima aastase tõusuga olid põllumajandussaaduste ekspordihinnad, viimastel kuudel on kasv püsinud 14 protsenti.Naftasaaduste impordihindade kuine langus ulatus novembris 6 protsendini ja eelmise aasta sama kuuga võrreldes olid nende hinnad vaid ühe protsendi võrra kõrgemad. Põllumajandussaaduste sisseveohinnad olid aastatagusest perioodist ligi 5 protsenti madalamad. Nende mõlema kaubagrupi hinnalangust mõjutas maailmaturuhindade kahanemine. Enamiku teiste tegevusalade impordihinnad on püsinud eelmise kuu tasemel.Ettevõtjate ootused ei viita lähiajal olulistele muutustele müügihindades. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse kohaselt on küll mõningal määral suurenenud hinnatõusu ootavate tööstusettevõtete osatähtsus, kuid samuti on suurenenud ka hindade alanemist prognoosivate ettevõtjate hulk. Kolmveerand küsitletutest peab reaalseks hindade püsimist lähikuudel muutumatuna.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.