Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
BLRT: aktsionäride käitumine meenutab süstemaatilist terrorit
Riigikohus ei võtnud menetlusse Mihhail Gnidini ja Valeri Kovalenko kaebust Tallinna ringkonnakohtu määrusele, millega jäeti Gnidini ja Kovalenko taotlus teabe väljastamiseks rahuldamata. Seega jäid jõusse nii Harju maakohtu kui ka Tallinna ringkonnakohtu otsused.
Kohus leidis, et äriseadustik ei anna aktsionärile mitte igasuguste küsimuste esitamise õigust, vaid üksnes asjakohaste ning äriseadustikuga lubatud aktsionäri õiguste teostamiseks vajalike küsimuste esitamise õiguse. Kohtu kinnitusel peavad aktsionärid ka teabenõude esitamisel lähtuma mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest, teatas BLRT.
Kohus märgib, et juhatus ei pea aktsionäridele andma mitte alati ja mitte igasugust teavet, vaid juhatuse tegevus võib ja peab olema ka ennetavalt suunatud sellele, et takistada aktsionäril oma õiguste kuritarvitamist. Kohtu arvates on BLRT juhatus juba piisava konkreetsusastmega Gnidini ja Kovalenko küsimustele vastanud, rõhutades, et aktsionäride huvi on põhjendamatult detailne, selgitas ettevõte.
BLRT juhatus on vastanud küsimustele ulatuses, mis ei kahjusta ärisaladust. Üldiselt meenutab aga aktsionäride käitumine süstemaatilist terrorit, seisab firma pressiteates.
Juhatus on rahul, et viimaks on ka kohtumenetluse ja jõustunud kohtulahendite kaudu leidnud kinnitamist juhatuse tegevuse seaduslikkus ja põhjendatus aktsionäridele teabe piiratud väljastamisel. Loodetavasti saavad ka aktsionärid nüüd aru, et ettevõtte vastu rakendatud terror, mille abil on sisuliselt pidevate teabenõuetega proovitud juhatust pantvangi võtta, on käsitletav aktsionäride õiguste kuritarvitamisena, märkis tööstuskontsern.
Mihhail Gnidini poolt 19. detsembril avalikkuse vahendusel avaldatud seisukohad ja mõtted, milles ta viitab Harju maakohtu 14. detsembri lahendile, on ülaltoodu valguses ilmselgelt sügavalt ennatlikud ja kaheldavad, kinnitas BLRT.
Maakohus menetles tasakordset Gnidini ja Kovalenko kaebust mis põhines samadel asjaoludel, kui nüüdseks juba jõustunud kohtulahend. BLRT juhatus esitab lähipäevadel apellatsiooni Harju maakohtu 14. detsembri määrusele.
Seotud lood
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele