Suurimad energiariskid: Venemaa, Iraan ja USA

Forbes nimetab esimese riskina pingeid Lähis-Ida riikides, mis jätkuvad tõenäoliselt ka tuleval aastal. Väljaanne pakub, et kui nn araabia kevad peaks levima kõigisse naftatootmisega tegelevatesse riikidesse, kergitaks see nafta hinna talumatule tasemele.

Teise võimaliku riskina nimetatakse ülereageerimist. Kuigi Lähis-Ida konfliktideks püütakse valmistuda, on üheks riskiks võimalikele ohtudele ülereageerimine. Erinevad ohud kergitavad nafta hinda, samas vajaks Euroopa, USA ja Hiina habras majanduskasv stiimuliks just odavamat naftat.Eraldi märgitakse ära ka Iraan, mille puhul kahtlustatakse endiselt, et riigil on käimas salajane tuumaprogramm. See omakorda on ohuks Lähis-Ida stabiilsusele.

Mainimist leiab ka Venemaa-sisene energiasõda. Forbes leiab, et kaks Venemaa energiahiidu ehk Rosneft ja Gazprom võivad omavahel võitlema hakata valitsuse investeeringute nimel. Gaasikontsern Gazprom soovib kasvatada oma turuosa Euroopas ja naftakontsern Rosneft soovib laieneda kõigil maailma turgudel. Konkurendid hoiavad Venemaad poliitiliselt ja majanduslikult ebakindlas seisus.

Lisaks märgitakse ühe riskina USA võimalikku skisofreeniat. Nimelt on USA innustunud kildagaasist. See leevendab USA koduturu sõltuvust naftast, samal ajal odavneb aga ka nafta hind ning gaasi on välisturgudele raske müüa. Odavnevast naftast lõikab samal ajal kasu USA suurim konkurent Hiina. Kuna kõik see on omavahel seotud, võib taoline olukord Ameerika „pea sassi ajada.“